/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/06/04/13824045t1h3454.jpg)
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilovi sõnul Wolt Baltikumi tegevjuht Liis Ristal eksis, kui pani kahtluse alla Arenguseire Keskuse uuringu «Platvormitöö Eestis 2021» tulemused.
Arenguseire: Wolti väited platvormitöö uuringu kohta ei vasta tõele
Ristal ütles neljapäeval, et ei vasta tõele väide, et 40 tundi Wolti platvormil töötav inimene teenib alla keskmise palga.
«Meie andmetel teenis kullerpartner Eestis esimesel kvartalil keskmiselt umbes 12 eurot iga veebitunni eest. Veebitund sisaldab kogu seda aega, mil kuller oli valmis tellimusi vastu võtma või neist keelduma,» ütles Ristal.
/nginx/o/2021/06/04/13824067t1h55cd.jpg)
Danilov selgitas, et platvormitöö uuring ei keskendunud Wolti platvormil töötavate inimeste sissetulekutele, vaid rääkis kõigi platvormitöötajate keskmisest sissetulekust üle kõigi sissetulekuallikate, sealhulgas laekumised platvormitööst, aga ka muu palgatulu, toetused ja stipendiumid.
Sissetulekut võrreldi Eesti keskmise palgaga, mille tulemusena selgus, et platvormitööd teeb Eestis inimene, kelle kuine sissetulek üle kõigi allikate jääb riigi keskmisest palgast madalamaks.
«See tulemus kui kõigi platvormitöötajate keskmine ei välista sugugi, et Wolti kullerid ei võiks saada keskmist või kõrgemat sissetulekut. Uuring kattis laia spektrit platvormitöid ning fookus ei olnud ühelgi konkreetsel digiplatvormil,» toonitas Danilov.
«Keskmise sissetuleku väljatoomise eesmärk oli näidata, et kui eeldame iseendale tööandjalt lisaks ettevõtlusriskide kandmisele ka sotsiaalkaitse korraldamist, siis võib see käia paljudele üle jõu,» märkis Arenguseire juhataja.
Ta lisas, et näiteks peab ettevõtluskontot kasutades ravikindlustuse tekkimiseks vajalik kuine laekumine olema vähemalt 1606 eurot, mis on kõrgem kui Eesti keskmine kuupalk.
Seega osundas uuring Danilovi sõnul probleemile, mis tekib platvormitöö laiemal levikus tulevikus – praegune regulatsioon ei taga platvormitöö tegijatele vajalikku sotsiaalkaitset nagu tervishoid ja pension, ega solidaarsete maksude maksmist.
Kui inimesega midagi peaks juhtuma, siis need kulud jäävad teiste maksumaksjate õlule. «See on probleem, sest vananeva rahvastiku puhul sotsiaalkulud suurenevad ja näiteks tervishoius jõuab rahastuskriis kätte järgmise viie aasta jooksul ning aastaks 2035 jõuab aastane puudujääk juba 900 miljoni euroni,» nentis ta.
«Oleme väga rõõmsad, kui vastab tõele, et Wolti kullerteenuse tuludelt makstakse kõik maksud ning kulleritel on igakülgne sotsiaalkindlustus. See ei lükka ümber uuringus leitud keskmisi tulemusi kõigi platvormide arvestuses. Loodame, et Wolti hea eeskuju on teenäitajaks ka teistele,» ütles Danilov.