Omanike Keskliit: maamaksu tõus on ebaproportsionaalne
3. juuni 2021, 15:46
Eesti Omanike Keskliidu hinnangul toob valitsuse plaanitav maade korraline hindamine omanikule kaasa maamaksu tõusu ning rikub sellega lubatud maksurahu.
Liidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul on ühe riikliku maksu suurenemine aastas ja mitmete järjestikuste aastate jooksul kümnendiku võrra, ebaproportsionaalne ning kodanike seisukohalt halb maksupoliitika.
Omanikud ei ole Pärna hinnangul süüdi selles, et riik ei ole suutnud regulaarselt maid korraliselt hinnata ega peaks riigi tegemata jätmise pärast nüüd ülemäärases tempos kasvavat maksustamist taluma.
«Kuigi valitsus näeb justkui ette iga-aastase tõusu piiramist ja soovib tagada maksumaksjale sujuvat üleminekut uuele hinnastamisele, on maamaks kohalike omavalitsuste jaoks oluline tuluallikas ning võib eeldada, vaadates ka tänast praktikat, kehtestatakse omavalitsute poolt maksimummäär,» toonitas Pärna pressiteates.
«Ka sellisel juhul, kui maamaksustamise määr elamu- ja metsamaal saab 2,5 protsendi asemel olema kuni 0,5 protsenti maksustamise hinnast, toob see kaasa ikkagi maksutõusu kaks korda, näiteks kui maa hind on muutunud kümme korda,» sõnas Pärna.
«Oleme mures eakate omanike maksukoormuse pärast, kelle ajaloolised krundid on oluliselt suuremad kui kodualuse maamaksuvabastusega kaetud 1500 ruutmeetrit,» lisas ta.
Keskliidu hinnangul on riigi poolt pandud piisavalt erinevaid koormisi, olgu need siis looduskaitselised piirangud, tehnovõrkude talumistasu või lumelükkamise kohustus.
«Loodame, et maamaksutõusust tekkiv omavalitsuse lisatulu on piisav katteallikas, et finantseerida talvist avalike kõnniteede hooldust, mida riigikogus algatatud eelnõu kohaselt tahetakse omanike õlult võtta ja omavalitsuse enda kohustuseks muuta,» lausus liidu juhatuse esimees.
Pärna sõnul on maaomanikud ühtlasi nördinud selles, et tehnorajatiste talumistasude arvutamise valemit muudetakse omaniku kahjuks.
«Kui varem oli talumistasu määr 7,5 protsenti maksustamishinnast, siis nüüd soovitakse määra vähendada 3,5 protsendile,» märkis Pärna.