Finantsinspektsioon alustab digi- ja rohepööret
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
3. juuni 2021, 14:00
:format(webp)/nginx/o/2020/09/22/13364217t1hbd81.jpg)
Finantsinspektsiooni (FI) juhi Kilvar Kessleri sõnul oli mullu FI fookuses koroonakriisi leevendamine, ent edaspidi tegeldakse aina enam digitaliseerituse ja sellega seotud riskide ning roheteemadega.
Kessler andis neljapäeval riigikogu ees ülevaate finantsinspektsiooni eelmisest aastast. Ta leiab, et inspektsioonil võiks olla õigus väärteomenetluse asemel haldustrahve teha ja et finantsvaidlusi võiks lahendada FI juures tegutsev finantsombudsman.
Kessleri sõnul tähendas mullune koroonakriis FI-le keskendumist peamiselt kahele riskile: operatsiooni- ehk tegevusriskile ja krediidiriskile.
Eesti finantssektor sai kriisis operatsiooniriskiga hakkama väga hästi. Selleks olid tema sõnul ka eeldused, kuna finantsjärelevalve on aastaid suurematelt turuosalistelt nõudnud taasteplaane ning nende testimist. «Koroonaviiruse tegelikkus tõestas, et need nõuded on igati mõistlikud,»» lisas ta.
Krediidiriski kohta märkis Kessler, et inimesed ja ärid ei suuda kriisi tingimustes oma laenukohustusi täita ja pankadel tekivad suured krediidikahjud. Klassikaliselt on krediidiriski tasakaalustajaks pankade kapitalipuhvrid. «Eesti pankade kõige suurema kapitalipuhvri moodustab akumuleeritud kasum. Meie arvates oli mõistlik 2020. aasta alguses koroonakriisi süvenedes külmutada olemasolevad kasumipuhvrid, et säiliks pankade võimekus krediidikahjusid kanda,» märkis Kessler.
Tema sõnul käivitas FI arutelu kolleegidega Frankfurdis ja Stockholmis, kuna seal asuvad Eesti suuremate pankade partnerjärelevalveasutused. ««Tulemuseks oli hiljem kogu Euroopa Liidus saavutatud kokkulepe, et pangad ei ole 2020. aastal koroonakriisist alates kasumeid välja ei maksnud,» ütles Kessler.
Tema sõnul töötati ka laenukohustuste täitmise poolega. «Valmistasime ette keskkonda, millega anda raskustes laenuvõtjatele võimalus oma kohustuste täitmist ajutiselt edasi lükata. Teisalt aga punusime sellesse erguteid või leevendusi pankadele, et nad ikka võimaldaksid laenukohustuste täitmise edasilükkamist,» ütles ta.
Tema sõnul olid sarnased mõtted ja plaanid enamikul Euroopa Liidu finantsjärelevalveasutustel ja nii sündis ühtne maksemoratooriumide raamistik. «Täiendavalt suunasime turgu ja võlgnikke laenude restruktureerimise märgukirjaga, kus selgitasime häid ja halbu praktikaid laenude ümberkujundamisel,» ütles Kessler.