Keskkonnaagentuur: raiemaht on Eestis viimastel aastatel langenud

Uuringute järgi on intensiivsel kevadsuvisel raietööl negatiivne mõju pesitsevatele lindudele.  Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Keskkonnaagentuuri neljapäeval avaldatud statistilise metsainventeerimise (SMI) andmete järgi vähenes raiemaht 2019. aastal 11,2 miljoni tihumeetrini, eksperthinnang 2020. aasta mahu kohta on 10,6 miljonit tihumeetrit.

2019. aasta raiemaht oli sellega samas suurusjärgus, mida andis ka eelmise kevadine eksperdihinnang, teatas agentuur. 2020. aasta maht SMI alusel selgub käimasoleva metsainventuuri tulemusel.

Agentuuri andmeil on Eestis metsaga kaetud 51,3 protsenti pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 25,6 protsendini. Kõige metsarikkamad maakonnad on Hiiumaa ja Ida-Virumaa, kus metsasus ulatub üle 61 protsendi.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul kuulub Eesti ka äsja avaldatud Euroopa riikide võrdlevas statistikas metsarikaste põhjamaade hulka ning rangelt kaitstava metsa osakaalu poolest on Eesti 35 Euroopa riigi seas kolmandal positsioonil peale Liechtensteini ja Itaaliat.

Rangelt kaitstava metsa osakaal on uute SMI andmete järgi 14,2 protsenti, kümme aastat tagasi oli näitaja veel 9,6 protsendi juures.

Eesti metsast 39 protsenti moodustavad okaspuu- ning 42 protsenti lehtpuumetsad. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denksi sõnul on puuliikide osakaalud meie metsades muutunud viimastel aastatel vähe, mõnevõrra on vähenenud männi ja suurenenud kase osakaal.

«Selgitus võib siin osalt peituda selles, et kuigi erametsades kasutatakse viimastel aastatel metsade uuendamisel okaspuid järjest rohkem, eelistavad paljud metsaomanikud siiski jätta metsa looduslikule uuenemisele, kus on eelis juba lehtpuudel, mis on kiirema kasvuga,» märkis Denks.

Metsa tagavara juurdekasv oli Denksi sõnul eelmisel aastal kokku 16,1 miljonit tihumeetrit. «Metsa tagavara on stabiliseerunud viimasel viiel aastal ning on jäänud 470–480 miljoni tihumeetri tasemele,» lisas ta.

Statistilise metsainventuuri aluseks on mõõtmisandmed, mis saadakse üle-eestiliselt ühtlaselt kaetud proovitükkide võrgustikult, mille välitöid viiakse läbi maist novembrini. Igal tükil on kindlad koordinaadid, kuhu välitöömeeskond mõõtma suundub.

Inventuuri alusel pannakse kokku metsastatistika. Kuna andmestik hõlmab kõiki maakategooriaid, kasutatakse seda ka maakasutuse, maakasutuse muutues ja metsanduse (LULUCF) sektori aruandluses, mis on üks osa rahvusvahelisest kasvuhoonegaaside raportist.

Eksperdihinnang koostatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse tegeliku raie ja erametsas raiedokumentide ehk metsateatiste ning kaugseire andmete alusel. See tähendab, et võrreldakse konkreetsetele aladele esitatud metsateatiste andmeid satelliidipiltidega, et näha, kas ala on tegelikult ka raiutud.