Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Valitsuskabinet sai ülevaate Rail Balticu arengutest

Rail Baltic Estonia FOTO: Rail Baltic Estonia

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE) vahendas valitsuse tänasel istungil vahearuannet Rail Balticu rajamise projekti Eesti osa kohta.

Vahearuande kohaselt tehti eelmisel aastal Rail Balticu kaudu investeeringuid, uuringuid ja projekteerimist ligi 21 miljoni euro eest. 2021–2023. aastal ulatuvad kulud 223 miljonini, millest ehituskulud moodustavad ligi 150 miljonit eurot.

Mullu uuendati Pärnu maakonnaplaneeringu menetlust, valmis Saustinõmme viadukti ehitus, käivitati kolme põhitrassi objekti ehitushanked, omandati 91 ehitamiseks vajalikku maatükki, käivitati protsessid ligi 170 maatüki omandamiseks ning sõlmiti 2 rahastuslepingut projekti Euroopa ühendamise rahastust finantseerimiseks.

2021. aastal jätkuvad Rail Balticu arheoloogilised uuringud, kuivsadama teostatavusanalüüs ning Pärnu ja Ülemiste reisterminali ja neid ümbritseva ala projekteerimine jm. Projekteeritakse ka kõik kolm Eesti põhitrassi lõiku: Harju–Rapla, Rapla–Tootsi ning Tootsi–Ikla.

Jätkatakse Eleringi kõrgepingeliinide ümbertõstmist Pärnumaal ning kuulutatakse välja riigihanked gaasi- ja kõrgepingetrasside ümbertõstmiseks 13 asukohas. Viiakse lõpule Pärnu hoolduspunkti detailplaneering, Lelle–Pärnu 1520 mm raudteelõigu remont Rail Balticu materjalide veoks ja Tallinna Vanasadama trammiühenduse projekteerimine.

Sel aastal käivitatakse Rail Balticu kohalike peatuste detailplaneeringud ning projekteerimine. Ehitus algab Tagadi teel põhitrassil, Künka tee viadukti ning Loone ökoduktiga, korraldatakse riigihanked viie põhitrassi objektidele. Kavandatakse Ülemiste ja Pärnu terminalihoonete, kahe liiklussõlme ning kohalike peatuste ja Vanasadama trammiliini ehitamise Euroopa Liidu rahastus.

Tänavu aprillis läbi viidud uuringu kohaselt toetab Rail Balticu rajamist 65 protsenti Eesti elanikkonnast, kindlat seisukohta ei ole 12 protsendil. Raudtee positiivset mõju näeb 70 protsenti vastanutest. Toetus on püsinud üle 60 protsendi 2019. aasta aprillist alates (2018. aasta jaanuaris oli see 53 protsenti).

Tagasi üles
Back