/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/04/01/13708951t1h614b.jpg)
Wolti Baltikumi tegevjuhi Liis Ristali sõnul ei vasta kolmapäeval ilmunud Arenguseire Keskuse uuringus kõik andmed täiesti tõele.
Wolt: Arenguseire platvormitöö uuringu tulemused on eksitavad
Ristali sõnul pole platvormitöö uuringus tõepärane väide, et 40 tundi Wolti platvormil töötav inimene teenib alla Eesti keskmise palga.
«Meie andmetel teenis kullerpartner Eestis esimesel kvartalil keskmiselt umbes 12 eurot iga veebitunni eest. Veebitund sisaldab kogu seda aega, mil kuller oli valmis tellimusi vastu võtma või neist keelduma,» ütles Ristal pressiteates.
Ristali sõnul ei selgu uuringust, kas igakuise sissetuleku arvutamisel on arvestatud platvormil töötatud tundide keskmist arvu.
«Eeldades, et keskmiselt töötab 50 protsenti inimestest platvormil vähem kui 10 tundi nädalas ehk üks neljandik täistööajast, ei saa öelda, et platvormitöötaja keskmine kuupalk oleks 1017 eurot. Keskmise palga arvutamisel tuleks lähtuda mediaantundide ja mediaanpalga suhtest,» toonitas Baltikumi tegevjuht.
Arenguseire Keskuse platvormitöö uuringu kohaselt on digiplatvomide vahendusel töötavate inimeste sissetulek Eesti keskmisest madalam.
«Platvormitöötajate keskmine igakuine netosissetulek kõikide sissetulekuallikate peale on 1017 eurot, mis jääb alla sama perioodi Eesti keskmisele netopalgale – 1255 eurot,» ütles Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu pressiteates.
Uuringufirma SaarPoll viis Arenguseire Keskuse tellimusel tänavu märtsis läbi esindusliku valimiga uuringu, millega seirati platvormitöö kui tööviisi kasutamist Eestis. Uuring käsitleb kaheksat enam levinud platvormitöö tüüpi.
Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov: Wolti juht eksib
Wolt Baltikumi tegevjuht Liis Ristal eksis, kui pani kahtluse alla Arenguseire Keskuse uuringu «Platvormitöö Eestis 2021» tulemused. Ristali sõnul ei vasta tõele väide, et 40 tundi Wolti platvormil töötav inimene teenib alla keskmise palga.
Platvormitöö uuring ei keskendunud Wolti platvormil töötavate inimeste sissetulekutele, vaid rääkis kõigi platvormitöötajate keskmisest sissetulekust üle kõigi sissetulekuallikate, sealhulgas laekumised platvormitööst, aga ka muu palgatulu, toetused, stipendiumid.
Sissetulekut võrreldi Eesti keskmise palgaga, mille tulemusena selgus, et platvormitööd teeb Eestis inimene, kelle kuine sissetulek üle kõigi allikate jääb riigi keskmisest palgast madalamaks. See tulemus kui kõigi platvormitöötajate keskmine ei välista sugugi, et Wolti kullerid ei võiks saada keskmist või kõrgemat sissetulekut. Uuring kattis laia spektrit platvormitöid ning fookus ei olnud ühelgi konkreetsel digiplatvormil.
Keskmise sissetuleku väljatoomise eesmärk oli näidata, et kui eeldame iseendale tööandjalt lisaks ettevõtlusriskide kandmisele ka sotsiaalkaitse korraldamist, siis võib see käia paljudele üle jõu. Näiteks peab ettevõtluskontot kasutades ravikindlustuse tekkimiseks vajalik kuine laekumine olema vähemalt 1606 eurot, mis on kõrgem kui Eesti keskmine kuupalk.
Seega osundas uuring probleemile, mis tekib platvormitöö laiemal levikus tulevikus – praegune regulatsioon ei taga platvormitöö tegijatele vajalikku sotsiaalkaitset (tervishoid, pension jne) ega solidaarsete maksude maksmist. Kui inimesega midagi peaks juhtuma, siis need kulud jäävad teiste maksumaksjate õlule. See on probleem, sest vananeva rahvastiku puhul sotsiaalkulud suurenevad ja näiteks tervishoius jõuab rahastuskriis kätte järgmise viie aasta jooksul ning aastaks 2035 jõuab aastane puudujääk juba 900 miljoni euroni.
Oleme väga rõõmsad, kui vastab tõele, et Wolti kullerteenuse tuludelt makstakse kõik maksud ning kulleritel on igakülgne sotsiaalkindlustus. See ei lükka ümber uuringus leitud keskmisi tulemusi kõigi platvormide arvestuses. Loodame, et Wolti hea eeskuju on teenäitajaks ka teistele.