Välisinvestorid tahavad rohkem võõrtööjõudu

Välisinvestorite Nõukogu juhatuse esimees Heikki Mäki Foto: Sander Ilvest / Postimees

Eesti Välisinvestorite Nõukogu tutvustas täna värsket uuringut, kus leiti, et Eesti maine on eelmisel aastal kannatada saanud, kuid ärikliima osas on enamik välisinvestoreid siiski optimistlikud. Riigilt tahetakse eelkõige abi kolmes valdkonnas.

Eesti Välisinvestorite Nõukogu, kuhu kuuluvad 9 riigi esindajad Eestis, leidis, et nende liikmesettevõtted suutsid koroonakriisiga hästi toime tulla: enam kui pooled ettevõtted suutsid kas käibe samale tasemele jätta või seda mullu isegi kasvatada. 90% ettevõtetest ei plaani töötajaskonda vähendada.

Nõukogu juht ja tööjõurendifirma Finesta Balticu juht Heikki Mäki selgitas uuringuid tutvustades, et üldiselt huvitab välisinvestoreid äritegemise lihtsus ja selgus ehk bürokraatia ning sellega on Eestis üldiselt hästi. Küll on suureks probleemiks tööjõu kättesaadavus ja kiire palgakasv.

«Eesti pole nii suur, et üksi ellu jääda,» rõhutas ta välisinvesteeringute vajadust. Viimaste puhul vaatavad ettevõtted aina enam tööjõu kättesaadavust, aga sellega on Eestis kehvasti – seepärast nõuab lobiorganisatsioon valitsuselt paremat hariduskorraldust, et rohkem reaalalade inimesi ettevõtetesse tööle saada. Vahepealsel ajal näeb Mäki lahendust eelkõige välistööjõu kvootide vabakslaskmisel. «Iga ettevõte peaks ise vabalt valida saama, kelle ja kust ta tööle võtab,» viitas ta Eesti välistööjõukvootidele, mis juba jaanuarikuus täis saama kipuvad.

Välistööjõus näeb ta lahendust ka kiire palgakasvu vastu. «Palgakasv on inimestele hea, aga põhjustab ettevõtetele probleeme,» ütles Mäki. Ta rõhutas, et tööjõuränne ei tähenda kohe immigratsiooni, sest inimesed tahavad siin ainult raha teenida ja lähevad siis koju tagasi. «Šveits on ka väga konservatiivne riik, aga seal on 20% töötajatest välismaalased, neile ei anta lihtsalt nii lihtsalt kodakondsust,» tõi Mäki võrdluseks. Kuna Euroopa Liidust võivad Eesti firmad kvoodivabalt palgata nii palju kui tahavad, siis peetakse tööjõu impordi puhul silmas pigem Euroopa Liidu väliseid riike, kus palgatase on madalam kui Eestis.

Majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi asekantsler Sille Kraam ja Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas selgitasid Mäkile, et Eestis ongi soovitav, et inimeste palgad kasvaks. «Oleme ausad, kõik Eesti parteid on immigratsiooni osas konservatiivsed,» viitas Arto Aas. Seda eriti nüüd, kui ees seisavad kõikvõimalikud valimised, nii et seda, et lähiajal keegi agiteeriks piire võõrtööjõule lahti tegema, ei juhtu. «See oleks kingitus paremkonservatiivsetele parteidele, parem oleks seda teemat mitte puutuda,» ütles Aas Mäki jutule vastuseks. Tema sõnul on nad võtnud suuna sellele, et motiveerida ettevõtteid innovatsiooni investeerima. Kui ettevõtted tahavad praegu kiiresti teatud oskustega tööjõudu, siis hetkel on pisut rohkem töötajaid saada kui muidu, nii et lihtsam on võtta ja nad ise oma käe järgi ümber koolitada.

Tööjõupuuduse kohta kommenteeris Tartu Ülikooli majandus- ja ärijuhtimise professor Urmas Varblane, et ta on teinud viimasel aastal intervjuusid pea 80 ettevõtte juhiga ning ütles, et Ericssoni juht on 4 aasta jooksul palganud 1000 arendajat ning ei kurda üldse, et tal see raske oleks olnud. Vastupidi: palk on seal hea, elu Eestis on mõnus – ja inimesed tulevad.

Mis on välisinvestorite jaoks oluline:

- haritud tööjõu kättesaadavus

- vähe bürokraatiat

- etteennustatav poliitika maksumuudatuste jms osas

- riigi üldine majanduskliima, avatus