/nginx/o/2021/06/02/13819444t1h1bab.jpg)
Kolmveerand sajandit Eesti inimeste maitse-eelistusi ja toidukultuuri kujundanud Salvesti edukaimaks tootekategooriaks on kujunenud beebitoidud, mida eksporditakse edukalt ka välismaale. Vanade tuttavate maitsete kõrval viiakse läbi uusi tootekatsetusi iga nädal.
«Tootearenduspaneel teeb oma tööd väga kriitiliselt ja aastas käib nende laualt läbi enam kui 150 uut katsetust, millest veidi üle paarikümne jõuab tootmisesse,» rääkis ettevõtte juht Triin Kõrgmaa.
Kõige kriitilisema hindamise läbivad ettevõtte hitt-toodeteks kujunenud lastetoidud, mida testib muidugi sihtgrupp ise. «Lapsed on kõige ausamad kriitikud, kes end tagasi ei hoia – kui ikka ei maitse, siis lusikas lendab nurka,» selgitas Kõrgmaa.
/nginx/o/2021/06/02/13819724t1h0800.jpg)
Ehk on see ka põhjus, miks Põnni lastetoidud nii menukaks on osutunud. Lisaks põnnidele endile hindavad toite ka lastearstid, kes vaatavad, et kõik vajalikud ja eakohased toitained toodetes sisalduksid.
Salvesti omaniku Veljo Ipitsa sõnul tehakse katsetusi toidutööstuses palju. See on hästi näha Parima toiduaine konkursil. Paraku ellu jääb neist toodetest väga vähe, sest nii mõnigi hea idee ei pruugi isegi pärast mitmeid erinevaid katsetusi tegelikkuses toimida.
«Kunagi tundus must küüslauk väga trendikas ja musta küüslauguga marineeritud kurgid olid samuti väga head. Paraku ei kannatanud toote välimus kriitikat - kurgid ujusid justnagu soovees ja see toode turule ei jõudnud. Lisaks maitseomadustele peab toit ka hea välja nägema,» rääkis Kõrgmaa.
Beebitoidud on Salvesti number üks eksporditoode Soome, Läti Leedu ja viimasena lisandunud Tšehhi turul. Paraku on koroonaaeg jätnud oma jälje ka ekspordile, sest toitu ja maitset on väga raske müüa veebikohtumiste kaudu. Sellest tulenevalt ei ole nende ekspordi areng olnud nii kiire, kui plaanitud.
Auditeeritud andmete kohaselt ulatus Salvesti eksport eelmisel aastal 3,2 miljoni euroni. Seda oli veidi vähem kui varasemal aastal ja oluliselt vähendas müügimahtu Soome turu sulgumine.
«Koroona tabas meid hetkel, mil meil olid väga suured laienemisplaanid ekspordi osas,» rääkis Ipits. Ekspordipartnerid olid leitud, kuid paraku langes osa neist ära, sest asjad jäid koroona tõttu venima. Ekspordis nähakse aga endiselt suurt kasvupotentsiaali.
Aeg, mil söögikohad olid kinni ja lapsed koolis ei käinud, suurendas valmistoitude müüki. Eriti suured kogused läksid turule märtsis. Salvesti tooteid võis leida ka koolide toidupakkidest.
«Enamik inimesi ei olnud harjunud sellega, et kolm korda päevas tuleb perele süüa teha. Tegime palju tööd, et näidata, kuidas saaks ka traditsioonilisi valmistoitusid loovamalt kasutada. Nii jagasime meedia ja kodulehe vahendusel retsepte, kus Salvesti tooted on hoopis teistsuguses rollis kui seni harjutud. Näiteks sobib borš imehästi salatipõhjaks, praekapsas pirukatäidiseks, seljanka pitsakatteks või miks mitte ka burgeri vahele,» kõneles Kõrgmaa.
Maitsete muutmine on väga pikk ja riskantne protsess, mida tuleb samm-sammult teha, et tarbija harjuks ja ära ei ehmataks. Nii on järk-järgult arendatud edasi Salvesti kõige vanemat toodet, 1950ndate algusest tootmises olevaid Mulgi kapsaid. Selle rasva- ja soolasisaldus oli tänapäeva standardite kohaselt väga kõrge. Rahvas aktsepteeris muudatusi ja nüüd on see väga popp jaanipäeva roog, mida soojendatakse grillplaadil liha kõrvale.
Salvest on Eesti kõige suurem mahetöötleja, kelle toodetest 1/3 valmib mahetoorainest, ning esimene tööstuslik toidutooja Eestis, kes sai mahesertifikaadi.
Mahe pole ainuke kvaliteedi garantii, võrreldes muudest riikidest saadavaga. Kui poeletil on maheda hind kallim, siis valitakse ikka see odavam toode.
Veljo Ipits
«Kuigi Eesti põllumaast on mahesertifitseeritud üle 20 protsendi, saame tooraineid varuda väga vähe. Põhjuseks on tootjate killustatus ja väga väikesed kogused. Siin aitaks tootjate koondumine,» rääkis Ipits.
Heaks näiteks toob ta metsamarjade varumise. Enam ammu ei osta Salvest tehase väravas saja kilo kaupa tooteid, vaid saab oma tooraine kokkuostjalt, kes on marjad puhastanud ja sügavkülmutanud ning suudab talv läbi varustada vajaliku kogusega.
Eestist ei ole võimalik saada ühesordilist, kindla happesusega õunapüreed tootmiseks vajalikus koguses. Samuti ei saa võtta märtsikuus eesti mahekartulit, sest selle maitseomadused on nii palju muutunud, et need ei vasta sertifikaadile. Seetõttu tuleb osta kartulit Hollandist.
«Mahe pole ainuke kvaliteedi garantii, võrreldes muudest riikidest saadavaga. See on elustiil – osad usuvad sellesse, osad mitte. Kui poeletil on maheda hind kallim, siis valitakse ikka see odavam toode,» rääkis Ipits.
Praegu on Salvesti kollektiiv suundumas hooajaeelsele kollektiivpuhkusele, et koguda jõudu pärast jaanipäeva algavaks kurgihooajaks. Siis tuleb kaheksa-üheksa nädalaga panna purki kogu kurgisaak, mida tänavu plaanitakse varuda üle miljoni kilo. Ajal, mil tootmine seisab, on võimalus panna üles ja seadistada uusi liine ning hooldada olemasolevaid. Selles osas paneb Salvest suurt rõhku tehase ökoloogilise jalajälje vähendamisele.
Nii suunati tehases tekkivad biojäätmed, mida koguneb aastas 700 tonni ringis, biometaani valmistamisse, millega sõidavad nüüd Tartu linnaliini bussid. Vesi, mida toidutööstuses kulub väga palju, suunatakse 40 protsendi ulatuses taaskasutusse. Kümme protsenti tehase energiavajadusest kaetakse katusel olevate päikesepaneelide abil. «Ühelt poolt on see kulusääst, teiselt poolt meie enda südametunnistus,» märkis Kõrgmaa.
Toidutööstuse jaoks on äärmiselt olulised pakendid ja pikas perspektiivis võiks pakend olla biolagunev. Paraku sellist biolagunevat pakendit, mis taluks kuumtöötlust ja hiljem tagaks ka toiduohutuse, veel leiutatud ei ole.
«Meie toodete säilivusaeg on pikk ja me peame olema veendunud, et uutes pakendites pole toiduohutuslikke riske,» lisas Kõrgmaa.
/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2016/09/15/5839111t1h34ee.jpg)