Elering rekonstrueerib 56 miljoni euroga Tsirguliina-Viru kõrgepingeliini

Küsimus, millal peaksid Balti riigid end Venemaa elektrivõrgust lahti ühendama, on tekitanud erimeelsusi Foto: Margus Ansu

Elering sõlmis kolmapäeval firmadega Leonhard Weiss ja Empower 55,9 miljoni euro suuruse lepingu 330-kilovoldise kõrgepingeliini täielikuks rekonstrueerimiseks Tsirguliina ja Viru alajaamade vahel.

Ehitustööd algavad kava kohaselt 2023. aastal ja lõpevad 2025. aastal. Tegemist on viimasega neljast suurhankest, millega Elering uuendab Kirde-Eestist algavad ning Tartu ja Valga kaudu Lätti suunduvad võimsad transiitliinid ning rajab kolm sünkroonkompensaatorit.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles pressiteates, et Läti ühenduste uuendamine on oluline eeldus Eesti ja teiste Balti riikide ühendamiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

«Rekonstrueerime kahte vanemat Eesti-Läti ühendust etappide kaupa ehk selliselt, et üks kahest ühendusest oleks tööde ajal pidevalt kasutatav. Lisaks saime 2020. aastal valmis täiesti uue Eesti-Läti ühenduse sisuliselt Tallinnast Riiani,» ütles Veskimägi.

Ta lisas, et seega on lähematel aastatel kogu aeg kasutuses kaks senisest suurema läbilaskevõimega ühendust Lätiga, mis tagavad nii varustuskindluse Eestis, riikidevahelise elektrikaubanduse kui sünkroniseerimise järel olulisemaks muutuva reservvõimsuste ülekande põhja-lõuna suunal.

Renoveeritava Tsirguliina-Viru õhuliini pikkus on 244 kilomeetrit ning liinijuhtmeid kannavad 722 masti. Liin läbib neljas maakonnas 12 omavalitsust. Liini trass jääb samaks ning uued mastid püstitatakse senistesse asukohtadesse. «Olemasoleva liinikoridori kasutamine on sotsiaalmajanduslikult ning ka keskkonnamõjude aspektist kõige väikesemate mõjudega lahendus ühenduste uuendamiseks,» märkis Veskimägi.

Valdavas ulatuses hakkavad uued mastid kandma üksnes 330-kilovoldise pingega juhtmeid, kuid Peipsi järve põhjarannikul, Alajõe piirkonnas paigaldatakse samadele mastidele ka 15 kilomeetri ulatuses 110-kilovoldise pingega õhuliin. See võimaldab demonteerida üheksa kilomeetri ulatuses praegu eraldi mastidel kulgevat 110-kilovoldist liini ning vabastada seeläbi liiniga seotud piirangutest ligikaudu 45 hektarit liinikoridori.

Elering rahastab Tsirguliina-Viru kõrgepingeliini rekonstrueerimist 75 protsendi ulatuses Euroopa Liidu abist. Ülejäänud 25 protsendi ulatuses kasutab Elering tööde rahastamiseks ülekandevõimsuste oksjonitulu. Eesti elektritarbija makstavat võrgutasu liini uuendamine seega ei tõsta.

Ettevalmistused Eesti ja teiste Balti riikide ühendamiseks Mandri-Euroopa elektrivõrgu ja sagedusalaga peavad olema lõppenud 2025. aasta lõpuks. Lisaks kolme võimsa ülekandeliini rekonstrueerimisele rajab Elering kolme ülekandevõrgu sõlmalajaama sageduse stabiilsuse tagamiseks vajalikud sünkroonkompensaatorid ning uuendab ja täiendab võrgu jälgimis- ja juhtimissüsteeme.

Sünkroniseerimisega seotud investeeringute kogumaht ulatub ligikaudu 300 miljoni euroni.