Jäätisetootja valmistub kõrghooajaks

Merike Lees
Copy
01.06.2021 Tallinn Balbiino jäätisetehas. Foto:Sander Ilvest/Postimees
01.06.2021 Tallinn Balbiino jäätisetehas. Foto:Sander Ilvest/Postimees Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kodumaine jäätisetootja Balbiino valmistub suviseks kõrghooajaks ja rõõmustab Eesti tarbijat Onu Eskimo sarja uue ja laia tootevalikuga, mis on timmitud just eestlaste maitseeelistusi arvestades.

Koroonaaeg oli kõigile toidutootjaile ränk, sest toitlustuse-majutuse sektor ehk horeca müük on olnud tagasihoidlik. Seda rohkem on põhjust oodata suve, sest ka eelmine suvi pärast esimest koroonalainet, kujunes edukaks ja jäätisega said eesmärgid täidetud, ütles Balbiino turundusdirektor Heikki Põhi.

Eesti jäätiseturg on konkurentsitihe: lisaks kahele suurtootjale toimetab siin mitu väiketootjat ning nendele lisaks imporditakse jäätist ka väljast. Klientide tähelepanu ja poolehoiu võitmiseks tuuakse igal aastal turule ligi 300 uut jäätist. Vaid 10 protsenti neist jääb elama kaheks aastaks.

«Jäätisetootmine on väga tundlik äri, tarbija ootab aina uut ja huvitavat,» selgitas Heikki Põhi.

Tootmises 200 nimetust jäätiseid

Balbiino toodab praegu 200 sorti jäätist, millest umbes kolmandik läheb ekspordiks välismaale, peamiselt Soome, Rootsi, Lätti ja Leetu. Lisaks viiele oma suurele kaubamärgile tuleb Balbiino tootmisliinilt päris mitme Eesti ja lähiriigi jaeketi private label'i jäätiseid. Samuti toodetakse ühele suurele rahvusvahelisele kontsernile, kes müüb nende tooteid seitsmes riigis.

Kui jäätise tootmiseks kasutatakse ainult Eesti koort ja piima, siis vahvlid tuleb sisse osta, sest Eestis puudub nii suur vahvlitootmise võimekus – aastas on vaja miljoneid vahvlitopse ja -koonuseid. Ka küpsised, mille vahel Raksi jäätis, on imporditud.

Jäätisemeister Evald Rooma (1911–2017) pärandas oma legendaarsed Onu Eskimo retseptid, nagu ka õiguse kasutada tema nime ja hüüdnime kaubamärgina, Balbiinole, kes on teinud sellest jäätisesarjast oma lipulaeva. Onu Eskimo nime all toodetakse juba 19 erinevat vahvli-, koonus-, pulga- ja perejäätist.

Eestlane armastab rammusat jäätist

Koor, nagu ka suhkur, annavad jäätisele struktuuri ja maitse. Seetõttu ei saa neist rasva välja võtta ja kõik Eskimo jäätised on seetõttu vähemalt 12-protsendilise rasvasisaldusega. Suhkrusisaldust on jäätistes võrreldes aastatetaguse ajaga oluliselt vähendatud. «See ei toimu pimesi, vaid järk-järgult, vaadates, et jäätisele jääks alles struktuur ja maitse,» rääkis Põhi.

Selleks, et tehasest ei satuks kogemata välja jäätisepartiid, mille maitsenüansid ei ole viimseni paigas, koguneb igal hommikul testimisnõukogu, kes proovib järele kõik eelmisel päeval toodetud jäätised, kontrollides nii nende kvaliteeti.

Eestlased armastavad kõige enam vanillijäätist. Selle tõestuseks on 2014. aastast Eestis enimmüüdud Vanilla Ninja pulgajäätis, millest on saanud imagoloogiline toode ja lausa jäätise sünonüüm. «Öeldakse, et mine too jäätist. Mis jäätist? No ma ei tea, võta Vanilla Ninjat,» kirjeldas Põhi legendaarseks muutunud toodet.

165 milliliitrit on paras ports

Pikaajalised katsetused ja eri suurustes toodete turule toomine on aidanud Balbiinol leida ideaalse suurusega jäätisekoonuse, mis eestlastele kõige rohkem sobib. Selgus, et 165 milliliitrit on just paras ports, mida laps jõuab ära süüa, enne kui see ära sulab ja ta end sellega määrida võib, ning täiskasvanud ei soovigi korraga suuremat kogust süüa.

Roheline tootmine nõuab tööd ja selle nimel on tehas läinud üle gaasiküttele, vähendanud veetarbimist ning külmutusseadmedki on ökonoomsemad. «Rohepööre on raske ja vaevanõudev, aga see on meie tulevik ja tuleb edasi liikuda,» märkis Põhi.

01.06.2021. ISCC märgis tähistab taaskasutatud materjali. Foto:Sander Ilvest/Postimees.
01.06.2021. ISCC märgis tähistab taaskasutatud materjali. Foto:Sander Ilvest/Postimees. Foto: SANDER ILVEST/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

Esimesena Eestis ja Põhjamaades võttis Balbiino kasutusele ISCC tähisega pooles ulatuses taaskasutatud materjalist toodetud pakendi, millesse on pakendatud kogu Onu Eskimo sarja jäätised. Ühes aastas kulub Onu Eskimo jäätistele 7000 kilogrammi pakendit. Seega jääb 3500 kilo esmatasandi plasti tootmata.

Tagasi üles