:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/06/05/13827470t1h0170.png)
Kuigi Eesti majanduskasv tegi esimeses kvartalis naabritele silmad ette, ei maksa analüütikute sõnul teha sellest suuri järeldusi.
Analüütikud vastavad ⟩ Miks tegi Eesti majanduskasv naabritele pika puuga ära? (2)
Eesti majandus kasvas aastataguse perioodiga võrreldes esimeses kvartalis 5,4 protsenti. Naabritel läks oluliselt kehvemini: Soome majandus oli ühe protsendiga languses, lõunanaabrid lätlased kukkusid suisa 1,4 protsenti.
Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul ei olnud me siiski edukamad kõigis sektorites. «Suures plaanis on valdkondi, kus Eestil on läinud paremini kui ka valdkondi, kus on Lätil ja Soomel läinud meist paremini. Näiteks töötleva tööstuse lisandväärtuse langus oli esimeses kvartalis Eestis suurem kui Lätis ja Soomes – see näitab, et Eesti ekspordisektoril läks mõnevõrra kehvemini,» tõi Oja esile, et kõik ei ole nii mustvalge.
Analüütik osutabki, et enim SKTd mõjutaval tööstusel pole ka muu Euroopaga võrreldes üleliia hästi läinud. «Tööstussektoril on läinud laias laastus Euroopa Liidu keskmiselt.»
Ka Luminori peaökonomist Tõnu Palm toob välja sama aspekti: «Läti tööstuse kasv on edestanud Eestit, seega alati leiab, mida õppida headelt koostööpartneritelt.»
Naabrid tulevad järele
Kaspar Oja sõnul eristab Eestit naaberriikidest eelkõige eratarbimise ja maksulaekumiste jõuline kasv. «Meil on läinud hästi kaubandussektoril – jaemüügil on kogu kriisi jooksul läinud võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega paremini. Samuti läks Eestis hästi nn toetavatel tegevusaladel: veonduses ja laonduses, finantssektoris, kinnisvaras jne. Ka Läti finantssektori lisandväärtus kasvas, aga vähem kui meil,» ütles Oja.
Palm lisas, et edaspidi peaks ka naabrite tarbimine hoogustuma. «Esimeses kvartalis hoidis soomlaste kasvu tagasi veel eratarbimine, kuid ettevaates piiranguid leevendatakse ning naastakse tavapärase elukorralduse juurde.»
Luminori ökonomisti sõnul on esimesed märgid sellest juba olemas. «Aprillis kiirenes [Soome] jaemüügi aastakasv 8 protsenti aastatagusega võrreldes. Teenuste sektori käive pöördus märtsi 3,7-protsendisest langusest aprillis juba 12,2-protsendisele aastakasvule, kasvades ka kuises arvestuses tublid 2 protsenti,» ütles Palm kommentaaris Postimehele.
Oja sõnul ongi Eesti saanud naabritest kiiremini stardipakult minema leebemate koroonapiirangute tõttu. «Eesti kiiremas kasvus on ilmselt omajagu rolli vähematel piirangutel – seetõttu sai kaubandussektor kriisi ajal edasi kasvada. Samas ei tohiks vähemaid piiranguid panna kriisiga paremini hakkamasaamise arvele. Ilmselt on meil õnne ka olnud. Näiteks võib paremas majandusolukorras rolli mängida see, et Eestit ei tabanud kohe sügisel viiruse kiire levik, nagu juhtus mitmes teises Euroopa riigis.»
Keskpanga analüütik toob ka välja, et tegelikult ei pruugi käärid naabritega nii suured olla. «SKT juures tuleb arvestada, et tegemist on statistilise hinnanguga, mida võidakse ühes või teises suunas korrigeerida. Keskmiselt on Eesti SKT kasvu revideeritud siiski pigem üles. Samuti võidakse korrigeerida ajapikku üles ka Läti või Soome kasvu. Kiirete muutuste ajal on võimalik, et statistika meetodid ei jõua päris maailmas toimuvaga sammu pidada ja seetõttu tekkida vead,» möönis Oja.
Ka Palm rõhutas, et oluliselt tähtsam on pikem vaade ja laiem pilt. «Eesti on saanud esimese kvartali spurdiga Soome ja Lätiga võrreldes küll väikese edumaa, kuid olulisem on maratonijooks. Soome sissetulekute tase on mitu korda kõrgem Eestist ja Lätist. Tööhõive langes kaks korda vähem kui meil, nii et kriis puudutas põhjanaabrite puhul väiksemat osa elanikkonnast.»
Jõudu andev IT
Üks sektor, mis mullusega võrreldes hoogsalt kasvas, oli IT. Nii Palm kui Oja rõhutavad IKT-sektori järjest tähtsamat osakaalu majanduses. «Juba mõnda aega on Eesti majanduskasvust andnud arvestatava osa IT-sektor – samuti ka selle aasta esimeses kvartalis. Lätis info ja side tegevusala lisandväärtus hoopis vähenes ja Soomes oli kasv tugev, kuid väiksem kui meil. IT-sektori hea käekäik näib olevat viimase kümnendi Eesti eripära ega ole seotud praeguse kriisiga. Ilmselt oleks selle sektori firmadel läinud veel paremini, kui reisipiirangud oleksid olnud väiksemad,» analüüsis Oja.
«Eesti IKT edu ja energiasektori panus on see, mida esimese kvartali puhul esile tõsta,» täiendas Palm.