:format(webp)/nginx/o/2021/06/01/13815980t1h689d.jpg)
Portaali Vabaks.ee asutajad Marko Vaik ja Ahto Aava esitavad halduskohtule tuvastuskaebuse, milles paluvad välja selgitada, kas portaali tegevus vajab finantsinspektsioonilt litsentsi ning kas inspektsioon käitus portaali vastu kuriteokaebust esitades õiguspäraselt.
Vabaks.ee asutajate kaitsjad, Lextali vandeadvokaat Oliver Nääs ja PwC Legali vandeadvokaat Indrek Leppik peavad põhjendamatuks finantsinspektsiooni poolt portaali kohta esitatud kuriteokaebust ning taunivad olukorda, kus ettevõtte asutajad peeti vaieldavas õiguslikus küsimuses eelmisel nädalal ööpäevaks kinni.
«Esitatud kahtlustus on põhjendamatu. Vabaksi esindajad kaasasid enne portaali turule toomist ärimudeli loomise protsessi õigusnõustaja PwC Legal näol. Saadud õigusnõu kohaselt on Vabaksi ärimudel Eestis ainulaadne, pole õiguslikult reguleeritud ja ei vaja seetõttu finantsinspektsioonilt tegevusluba,» ütles vandeadvokaat Oliver Nääs.
«Lisaks oli saadud õigusnõu kohaselt pensionisaaja nõue pensionifondi vastu loovutatav. Väheses suhtluses, mis finantsinspektsiooniga sel teemal toimus, esindas Vabaksit samuti peamiselt PwC Legal. Seega on Vabaksi asutajad olnud äri alustamisel ja teostamisel igati hoolsad ning soovinud vältida vastuolusid kehtiva õiguskorraga,» ütles Nääs.
Nääsi sõnul saanuks finantsinspektsioon lahendada olukorra teisiti. «Arvestades, et tegemist on väga õigusliku iseloomuga vaidlusega, siis oleks saanud vast hakkama ka ilma asutajatelt lühiajaliselt vabadust võtmata ja muid sunnimeetmeid rakendamata,» märkis Nääs.
Nääsi sõnul on riigikohus selgitanud, et finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluvad kõik sektoris tegutsevad äriühingud, olenemata tegevusloast. «Seega, kui finantsinspektsioon leiab, et Vabaksi tegevus vajab tegevusluba, siis oleks saanud finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, millega oleks saanud piirata Vabaksi tegevust,» nentis Nääs. «Selle ettekirjutuse oleks saanud Vabaks kohe kohtus vaidlustada ning kohus oleks saanud kohe esialgse õiguskaitse korras otsustada, kas Vabaks võib vaidluse ajal tegevust jätkata või mitte. See oleks ka kõige kiirem viis saada asjale kohtulik hinnang.»
Vandeadvokaadi sõnul on tema klient igati koostööaldis. «Marko Vaik on teinud uurimisega koostööd ja jätkab seda. Ta on andnud menetlejatele ligipääsu kõikidele andmetele, dokumentidele ja suhtlusele, mis Vabaksi tegevust puudutab ning andnud ka enda esmased ütlused.»
Investeerimiskelmuses kahtlustatav Marko Vaik rõhutas, et finantsinspektsioon nendega koostööd ei soovinud. «Arusaamatu, et finantsinspektsioon tõttas kriminaalmenetluse algatamist nõudma ajal, kui pensionireformi tagajärjel tekkinud uue turuolukorra tõttu oleks ettevõtjad oodanud pigem finantsinspektsiooni nõu, tuge ja dialoogi. Mingil põhjusel algatati hoopis karistus- ja hävitusaktsioon,» kommenteeris Vaik.
Ta lisas, et ajal, kui valdav osa riigiasutusi tunnetab oma rolli kodanike ja ettevõtjate abistajate ning teenindajatena, on finantsinspektsioon jäänud kinni 1990-ndatest tuttava karistusasutuse stiili, surudes neile ebamugavad ettevõtjad sisuliselt näoli mutta.
Vaik kinnitas, et investorid rahast ilma ei jää, kuigi aktiivset tegevust ei jätkata. «Selge, et kujunenud olukorras ei saa portaal praegusel kujul oma tegevust jätkata, kuid kinnitan, et kõik meiega sõlmitud lepingud on kehtivad edasi ja kavatseme oma kohustused täita,» lubas ta.
«Kaalume ärimudeli muutmiseks finantsinspektsioonile sobivate partnerite kaasamist. Portaali vahendusel raha investeerinud inimesi, kellel finantsinspektsiooni tegevuse tulemusena on tekkinud kõhklusi, palume meiega ühendust võtta ja püüame leida lahenduse,» lausus Vaik. «Investorite raha on teisest sambast lahkujatele edastatud, seda pole kuhugi mujale suunatud. Me ei ole investoritele tekitanud mingisugust täiendavat riski, sõltumata tegevusloa olemasolust.»
PwC Legali vandeadvokaat Indrek Leppik sõnas, et esitab halduskohtule tuvastuskaebuse, milles palub välja selgitada, kas portaali tegevus vajab üldse finantsinspektsioonilt litsentsi. Samal ajal jätkatakse suhtlust ka finantsinspektsiooniga.
«Märgiline, et oma esimese sisulisema juhise andis inspektsioon välja alles siis, kui juba oli esitanud kuriteoteate prokuratuurile. Koostame praegu halduskohtule kaebust, milles palume tuvastada, et vastava tegevuse jaoks ei ole tegevusluba vajalik. Soovime kiiret dialoogi finantsinspektsiooniga, samas kui me lahenduseni ei jõua, tuleb täiendavalt kohtule esitada ka riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise nõue,» lausus Leppik.
«Soovime vaielda halduskohtus selgeks, kas Vabaks.ee tegevus üldse vajab krediidiandja või investeerimisteenuse pakkuja litsentsi,» jätkas Leppik. «Juhul, kui kohus nõustub Vabaksi õigusnõustajate seisukohaga, et valdkond on õiguslikult reguleerimata, langeb täielikult ära finantsinspektsiooni peamine etteheide loata majandustegevusest. Leiame, et alusetud on ka kahtlustuse teised episoodid, sest portaal on tegutsenud läbipaistvalt ning pole tänaseks mitte kellelegi kahju tekitanud.»
Vabaks.ee on pensioniraha vabastamise platvorm, mis toob kokku teisest sambast väljuda soovijad ja investorid. Investorid said seejuures osta pensioniosakute väljamaksmisest tuleneva nõudeõiguse.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)