Swedbank: Eesti majanduskasv on Euroopa tipus

Copy
Swedbank.
Swedbank. Foto: INTS KALNINS/REUTERS

Swedbanki teatel on Eesti 5,4-protsendiline majanduskasv seni avaldatud andmete alusel Euroopa tugevaim tulemus.

«Vaatamata pandeemia levikule maailmas ja viiruse leviku ohjeldamiseks seatud piirangutele tegi Eesti majandus aasta esimeses kvartalis väga tugeva kasvu. 5,4-protsendine SKP kasv oli tublisti üle ootuste. Selline kasv oli praegu avaldatud numbritest Euroopa tugevaim tulemus,» ütles Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina pressiteates.

Kuigi ligi pool majanduskasvust tuli maksude suurenemisest, andsid peaökonomisti sõnul väga tugeva panuse ka kaubandus, IKT, finants-, tervishoiu- ja energiasektorid, kus lisandväärtuse kasv oli kahekohaline. «Seevastu pidurdasid SKP kasvu kõige enam lisandväärtuse vähenemine ehituses, majutuses ja toitlustuses, töötlevas tööstuses ning põllu- ja metsamajanduses,» lisas ta.

Majutus-toitlustus käpuli, eksport taastumas

Mertsina märkis, et kõige rängemalt on pandeemia ja liikumispiirangud mõjunud majutusele ja toitlustusele, mille lisandväärtus vähenes esimeses kvartalis 42 protsenti. «Majutus ja toitlustus on languses olnud juba üheksa kvartalit järjest ning selle tegevusala lisandväärtus oli selle aasta esimeses kvartalis ligi 58 protsenti madalam, kui 2018. aasta viimases kvartalis, sõnas ta.

Peaökonomist tõi välja, et majandus kasvas vaatamata hõivatute arvu langusele. «See tõstis tööjõu tootlikkuse kasvu 10 protsendini ning töötatud tunni kohta suurenes tootlikkus ligi 5 protsenti. Viimati nägime nii tugevat tööjõu tootlikkuse kasvu hõivatu kohta ligi 11 aastat tagasi,» lisas ta.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Sander Ilvest

Kui kaupade eksport kasvas juba kolmandat kvartalit järjest, siis näitas esimeses kvartalis mõõdukat taastumist ka teenuste eksport. Kaupade ja teenuste eksport suurenes aastases võrdluses 4 protsenti. «Ekspordikasvu toetab tugevnenud välisnõudlus. Toodangu, sealhulgas eksporditoodangu suurenemiseks on tarvis importida ka rohkem tootmissisendeid, mis on aidanud kaasa kaupade impordikasvule,» nentis Mertsina.

Teenuste impordi kasvu kergitas tema sõnul Volkswageni järjekordne arvutitarkvara suurinvesteering oma tütarettevõttesse. «Reisiteenused olid küll veel languses, kuid transporditeenused näitasid juba kasvu. Kogumajanduse investeeringud tegid taas väga tugeva, 55-protsendise kasvu,» märkis ta.

Riigiasutused annavad kasvule hoogu

Tänavu esimeses kvartalis suurenesid valitsemissektori tarbimiskulutused 7 protsenti ning andsid tugeva panuse majanduskasvu. «Väga tugeva panuse SKP kasvu andis ka varude suurenemine. Kuigi varude suurenemine võib kvartalite lõikes palju kõikuda, siis näitab varude kasv ka nõudluse ja kindlustunde paranemist. Näiteks möödunud aastal, kui majandus langusesse läks, vähenesid ka varud,« sõnas Mertsina.

Eratarbimine on peaökonomisti sõnul languses olnud juba neli kvartalit järjest. «Kui ehituse ja teenuste kindlustunne on kerkinud kahe aasta taguse tasemeni ja tööstussektoris on see tõusnud lausa viimase 14 aasta kõrgeimaks, siis tarbijate kindlustunne on jätkuvalt ja oluliselt allpool kriisieelset taset. Eratarbimist on languses hoidnud peamiselt tervishoiukriisiga seotud liikumispiirangud, mis on vähendanud majutusele ja väljas söömisele, transpordile ning kultuuri ja vaba ajaga seotud kulutusi,» nentis ta.

Suurenenud hoiused peidavad endas kuhjunud nõudlust – need liiguvad majandusse koos kindlustunde paranemisega.

Lisaks reaalmajanduse üldisele kindlustundele on Mertsina sõnul paranenud tugevasti tööstussektori toodangu ja ekspordikasvu ning teenuste nõudluse väljavaated. «Euroala ja USA ostujuhtide indeksid, mis kirjeldavad majandusaktiivsust, on teises kvartalis ülespoole liikunud – see näitab välisnõudluse suurenemist,» lisas ta.

Sügisese süsti annab sambaraha

Mertsina tõi välja, et majandusaktiivsuse kasvust räägib ka suurenenud nõudlus tööjõu järele. «Nii tööstuses, ehituses kui ka teenustes on tööjõupuudus taas üha rohkemate ettevõtete jaoks probleemiks muutumas. Kõige enam tunnetavad seda tööstusettevõtted,» ütles ta.

Aprillis olid ettevõtete hoiused ligi 20 protsenti ja majapidamiste hoiused 16 protsenti suuremad, kui aasta tagasi. «Suurenenud hoiused peidavad endas aga kuhjunud nõudlust – need liiguvad majandusse koos kindlustunde paranemisega,» sõnas Mertsina.

Samuti märkis ta, et alates sügisest saab Eesti majandus täiendava rahasüsti ka pensionireformiga teisest sambast väljavõetavast rahast. «Selle suurus on 4,6 protsenti, ilma tulumaksuta 3,7 protsenti 2021. aasta prognoositud SKP-st. Ajalises võtmes jõuab suurem osa sellest rahast Eesti majandusse käesoleva aasta sügisel ning osa järgmisel aastal. Meie hinnangul suunatakse suurem osa teisest pensionisambast väljavõetud rahast tarbimisse, kuid see mõjutab ka investeeringuid kinnisvarasse,» tõdes Mertsina.

Swedbanki viimases prognoosis ootas pank selle aasta majanduskasvuks 3 protsenti. «Esimese kvartali oodatust tugevama tulemusega korrigeerime tõenäoliselt majanduskasvu prognoosi ülespoole,» nentis Swedbanki peaökonomist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles