LHV: õhus on majandusbuumi hõngu, valitsus peaks taristuinvesteeringud üle vaatama

LHV Foto: Erik Tikan

LHV teatel üllatas Eesti esimese kvartali 5,4-protsendiline majanduskasv kõiki analüütikuid. Panga hinnangul peaks valitsus nii kiire kasvu tingimustes kaaluma riiklike taristuinvesteeringute vähendamist.

«Eelmise aasta lõpus majandusprognoose koostades oli levinuim nägemus, et tänavu esimeses kvartalis peaks majanduse kogumaht aastases võrdluses püsima sarnasel tasemel või pisut langema. Seda toetas fakt, et viiruse levik oli taas kasvutrendis ning riigis kehtis terve hulk majandustegevuse piiranguid, millest polnud aasta varem veel põhjust mõeldagi,» kirjutab LHV majandusanalüütik Kristo Aab.

«Aprillis ja mais avaldatud kuised majandusnäitajad üllatasid pigem positiivselt, kuid nõnda kiiret majanduskasvu siiski kuskilt näha ei olnud,» tõdeb Aab.

Analüütiku sõnul vedasid majanduskasvu aktsiisid ja käibemaks. «Ligikaudu pool majanduskasvust tuli oluliselt tugevama tootemaksude laekumise tõttu. Osaliselt võis seda ette näha, sest möödunud aasta esimeses kvartalis vähendas kütuseaktsiisi laekumist kvartal varem toimunud varude täiendamine vältimaks 2020. aasta algusest lisandunud kohustuslikust biokomponendist tulenevat lisakulu. Suurem osa paranenud maksulaekumisest on tingitud siiski mullusest märgatavalt aktiivsemast majanduskeskkonnast. Käibemaksu laekumine kasvas ligikaudu viiendiku, aktsiiside laekumine aga koguni 28 protsenti.»

LHV teatel paistis jaekaubanduses silma autode müük, mis teises kvartalis eeldatavasti veel rohkem tooni annab. «Jaekaubanduse tugevam mõju SKP kasvule tuleb esile tänavu teises kvartalis, kuid taastunud mootorsõidukite müük paistis välja juba esimese kvartali statistikas. Teiste tegevusalade puhul oli kasv oodatult nullilähedane või siis jätkus loodud lisandväärtuse kahanemine. Aasta aega kestnud ehitusmahtude vähenemine on jõudnud nüüdseks ehitussektori lisandväärtusesse, mis kahanes 7 protsenti, väikest miinust näitas ka töötlev tööstus. Oma positiivse panuse andsid ka avaliku sektori tegevusalad.»

Panga hinnangul peaks riik nii kiire kasvu juures lisastiimulit ehitussektorisse vähendama. «Nõnda tugev majanduskasv paneb ümber hindama riigi poolse eelarvestiimuli vajalikkust plaanitud mahus. Kasvav nõudlus ja ebapiisav pakkumine on teatud ehitusmaterjalide (puit, metall­konstruktsioonid) hindasid juba märkimisväärselt tõstnud, massiivne lisastiimul sektorisse võib tasakaalu veelgi enam paigast viia ning tekitada tasakaalustamatusi ka tööturul. Lisaks hakkab aasta lõpus majandust ergutama ligikaudu miljardi euro jagu tarbimisse paisatavat pensionisüsteemi raha, mille täielikku ulatust näeme alles 2022. aastal. Seega on kõik eeldused majandusbuumi tekkeks loodud, kuid riigi eesmärgiks peaks olema lisaks krahhidele ka buumide vältimine.»