/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/01/03/12847882t1h4be2.jpg)
Rahandusministeeriumi sõnul tuleb 5,4-protsendilise majanduskasvu tõlgendamisel arvestada aasta tagust majanduslangust. Ministeeriumi teatel on majanduse taastumine tegevusalade lõikes endiselt ebaühtlane.
Rahandusministeerium: majanduse taastumine on olnud ebaühtlane
«Eesti kiire majanduskasvu taga esimeses kvartalis on Euroopa Liidu riikide võrdluses suhteliselt vähesed äritegevuse ja liikumise piirangud, majanduse hea kohandumisvõime ja valitsussektori stabiliseeriv tegevus eriti tervishoiusektori kaudu,» selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Ebaühtlane areng
«Konjunktuuriindikaatorid näitavad kiiret kindlustunde paranemist tööstuses ja ehituses, samas kui tarbijad on küsitluste põhjal endiselt ettevaatlikud,» ütles Aben.
Analüütik tõi välja, et turismisektoris on seis endiselt keeruline, kuid suurt pilti see ei mõjuta. «Seoses välisturismi seiskumisega aasta tagasi on endiselt depressiivses seisus kõik turiste teenindavad tegevusalad. Kuna nende osakaal majanduses on väike (majutus-toitlustus moodustas 2019. aastal SKPst alla 2%), siis koondnumbreid see väga ei mõjuta,» nentis Aben.
Kui majanduses tervikuna oli palgafond esimeses kvartalis eelmise aasta alguse tasemel, siis majutuses-toitlustuses oli see pea 30 protsenti väiksem. «Majutus-toitlustus on koos kunsti ja meelelahutusega üks väheseid tegevusalasid, kus palgatulu langus aasta algul eelmise aasta keskmisega võrreldes süvenes,» jätkas ta.
Rahandusministeeriumi teatel võimaldab suurenenud nõudlus elamukinnisvara järele ehitussektoril katta vähenenud ärikinnisvara mahte. Esimeses kvartalis toetasid majandust lisaks avaliku sektori tegevusaladele veel traditsiooniliselt info ja side, kinnisvara ja finantssektor.
«Kinnisvara- ja finantssektori kiire kasvu tagab ka järgnevates kvartalites aktiivne kinnisvaraturg, mida toidavad nii kriisi ajal paljudele kogunenud säästud kui pensionivarade vabanemine,» ütles Aben ja lisas, et ilmselt võimaldab vähenev nõudlus ärikinnisvara järele ehitussektoril rahuldada suurenenud nõudlust elamukinnisvara osas ja hinnad stabiliseeruvad mõne aja pärast.
Kriisi jälg
Abeni sõnul on kriis, hoolimata kiirest taastumisest, siiski oma jälje jätnud. Majanduskasvu näitajaga võrreldes teistsuguse pildi annab registreeritud töötuse statistika, mille järgi on mai lõpu seisuga töötukassas arvel 53 000 töötut ehk 23 000 rohkem kui kaks aastat tagasi ja pea kolm tuhat rohkem kui aasta tagasi.
«Sesoonsetel põhjustel töötus kevadeti väheneb, ja nii ka praegu. Väheste erialaliste oskustega inimeste seisukohast on kriitilise tähtsusega välisturistide saabumine, mida tuleb ilmselt oodata järgmise aastani. 2020. aastal jätsid välisturistid Eestisse toomata 1,3 miljardit eurot,» ütles Aben.
Rahandusministeerium prognoosib teiseks kvartaliks veel kiiremat majanduskasvu. «Teise kvartali majanduskasv ületab ilmselt oluliselt esimese kvartali oma, kuid kardetavasti jääb kasv endiselt ebaühtlaseks,» hindab ministeerium.