Küberturbe ekspert küsib ⟩ Kas kakukaamera või ukseandur toob ka meie oma Colonial Pipeline’i?

Küberrünnak. Foto on illustratiivne. Foto: Moritz Erken / Unsplash

Kogu maailmas sai hiljuti palju meediatähelepanu suur küberrünnak Ühendriikides, kus ühe suurima sealse energiaettevõtte 9000 kilomeetri pikkune torujuhe oli ligi nädal rivist väljas. Olukord meenutas Eestit taasiseseisvumise alguses - ülipikad tanklajärjekorrad, piiratud kütusekogus või lihtsalt silt kirjaga «No fuel» ehk «Kütust ei ole». Kütusetransiit küll viimaks taastati ja selleks kulus (väidetavalt) 5 miljonit dollarit lunarahana. Ent tegu on ka väga väärtusliku ja ilmeka õppetunniga sellest, milliste küberohtudega võime olla silmitsi me kõik – ka siin Eestis. Kas siis eraisiku, ettevõtja või ka mõne avalikku teenust pakkuva asutusena.

Tõsi, sedavõrd suuremahuline otserünnak ohustaks meie mastaabis pigem väga suurte ettevõtete/organisatsioonide sihtimist küberkurjategijate poolt - olgu siis suunatult või ka automatiseeritud õngitsemisega (phishing). Ning eks ettevõtted jõudumööda ka küberturbega tegelevad, eriti just selliste kõnekate ja laialdast tähelepanu saanud juhtumite valguses. Kuid siin on üks AGA, millele kiputakse tihtipeale kas mugavusest või ka teadmatusest läbi sõrmede vaatama ning mis kujutab endast märkimisväärset ohtu - nii meile eraisikutena, aga ka ettevõtete või avaliku sektori organisatsioonide toimimisele.

Selleks agaks on – asjade internet. Paljukiidetud ja -kõneldud IoT, millest oodatakse mõnes kontekstis päris tihti justkui mingit tuleviku messiast. Kuid tegelikult on asjade internet meie kõigi ümber juba täna olemas ning seda tegelikult palju aastaid. Kodu- või kontoriprinter; valve-, ilma- või kakukaamera; erisugused infot edastavad tootmisseadmete andurid; targa kodu seadmed; beebimonitorid; Alexa, Google Home, Apple HomePod; nutitelerid, nutikell, kaugjuhitav saunakeris jne jne – iga seade, mis on internetis, ongi «asjade internet».