SEB: inflatsioonipuhangu püsimisega tuleks arvestada
29. mai 2021, 12:30
SEB privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli sõnul on praegu tagumine aeg välja mõelda strateegia, mida teha oma investeeringutega siis, kui praegune inflatsioonipuhang ei ole mitte nii-öelda kevadine vasikas, vaid midagi sootuks püsivamat.
«Pärast tervisekriisi on proovitud kogunõudlust raamidesse suruda, mis nüüd ootab paisu tagant väljapääsemist. Piltlikult öeldes kõik korraga soovivad mingeid kaupu ostma asuda, aga pakkumine ei suuda sellega sammu pidada – resultaadiks on nende kaupade hinnatõus,» tõdes Koppel.
«Lisame sellele veel eelmise aasta madala baasi ja keskpankade väga lahke rahapoliitika – majanduse sulgemine surus hindu pigem alla ning odavat likviidsust on külluses – ja tuleb juurde – ning inflatsioonisurve tekkimine ei ole üllatav,» nentis strateeg.
«Küll aga on üllatus selle surve tugevus,» märkis ta, lisades, et keskpanku ei paista see aga veel häirivat ning nende signaal on selge – tegemist ongi nii-öelda kevadise vasika efektiga, mis jääb ajutiseks.
Koppeli sõnul ei pruugi aga see üldse nii olla. Ta möönis, et valitsused on olnud lahked ning nõudluse poole nii-öelda ärakukkumist jõuliselt kompenseerinud nii eraisikute kui ettevõtete tasandil. «Pakkumise poolega on aga teised lood. Üha enam näib, et seda nii kiirelt korda ajada ei anna,» nentis strateeg.
«Tarneahelate katkemine ja kaos seoses tööjõuga on ilmselt pikemaajalisem probleem. Ettevõtted kurdavad, et neil on tekkinud teatud kummalisevõitu tööjõupuudus. Ühest küljest on valitsuste poolt jagatud raha vähendanud – madalama palgaga töökohtadel – motivatsiooni töötada ning teisest küljest on mitmel pool koolide sulgemine hoidnud lapsevanemaid töölt eemal,» märkis Koppel.
Ta tõi välja, et kuigi mõlemad efektid peaks olema ajutise iseloomuga, kurdavad arenenud riikide ettevõtted, et olukord on pingeline vaatamata eeldustele pinge vähenemiseks. «Kohalik ettevõtja peaks viimase kümnendi kogemusest hästi teadma, et tööjõupuudus tekitab surve palkade kasvuks,» toonitas strateeg.
«Seega näib, et ainuüksi need kaks asjaolu võivad tekitada püsivamat inflatsioonisurvet. Kuna inimaju kipub eeldama, et tulevik on mingi väikeste detailide võrra erinev versioon olevikust või isegi lähiminevikust, siis domineerib mõtteviis, et tervisekriisi raamidesse surumine tähendab olukorra normaliseerumist, kus inflatsioon ei ole probleem,» ütles Koppel.
Strateeg tõi välja, et kui inflatsioon ikkagi on probleem, siis peaksid ju keskpangad hakkama oma senist lahkust koomale tõmbama. Tema sõnul on see aga problemaatiline, sest kui keskpangad tunnistaksid inflatsiooniprobleemi ja hakkaksid oma rahapoliitikat vastavalt täiustama, liiguks pikaajalised intressid üles – see tähendab, et raha läheks kallimaks.
«Kuigi majandusõpikutega pole null- ja negatiivsete intressimäärade keskkonnas eriti midagi teha olnud, saab sellisel juhul õpikutarkuse juurde naasta – turgudel käivituks korralikum rullimine, mille käigus üritataks aru saada, kui suur see inflatsioon nüüd ikka on ning kuhu need intressimäärad tõusevad,» märkis Koppel, lisades, et kallim raha oleks sisuliselt aastakümne kestnud režiimi lõpp koos kõige sellega kaasnevaga.
Ta tõdes aga, et tervisekriis pole läbi ning sellest taastumine on samuti hapravõitu. «Seega, kallima rahaga toimetulemine oleks paljudele problemaatiline. Lõuna-Euroopa jaoks näiteks kehtiks see väide struktuursete probleemide tõttu ka ilma igasuguse kriisita,» märkis strateeg.
Seega on keskpangad Koppeli hinnangul tõenäoliselt äraootaval seisukohal, lootes majanduselt täiendavaid tugevuse märke, enne kui nad isegi vihjavad oma senise lahkuse lõpu lähenemisele. Ta tõi välja, et kuigi praegust olukorda majanduses pole palju buumiks nimetada, siis eeldavad märgid majanduse tervise paranemisest piisava osa populatsiooni vaktsineerimist, rääkimata olukorrast, kus muteerunud viirusetüved uut kaost ei tekita.
«Kaduma peaks ka lõviosa piirangutest. See kõik võtab ilmselt veel kuid. Kuid, mil keskpankade lahkus koos eelkirjeldatud faktoritega võib inflatsiooni edasi kütta,» tõdes strateeg. «Nagu alati, tuleb siin kõigepealt jälgida, mida teeb Ameerika Ühendriikide (USA) Föderaalreserv, sest enamasti kipuvad teised tema pealt spikerdama ning ka sealsed fiskaalsed stiimulid on olnud mastaapsemad.»
Ta tõi välja, et USA tööturg on ka selgelt paindlikum. Kui Euroopas tähendab iga kriis struktuurse tööpuuduse kasvu, siis Koppeli sõnul on USA tööturg selgelt tsüklitest sõltuv. Strateegi hinnangul ei tasu unustada, et 2020. aasta jaanuaris oli sealse tööturu olukord aastakümnete parim ning piirangute vähenedes on esimene mõte naasta selle juurde, mis mullu kevadel pooleli jäi. «Igal juhul tuleb selliste võimalike paradigma muutuste osas olla eriliselt valvas,» toonitas Koppel.