/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/05/28/13810166t1h004c.jpg)
Ravimatu kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos (IHN) diagnoositi Põhjamaades; et taud ei jõuaks Eestisse, soovitab põllumajandus- ja toiduamet kalakasvatajatel olla veendunud ostetava kalamarja ja eluskalade lähtefarmi taudivabaduses.
Põhjamaades leviv ohtlik kalataud võib jõuda Eestisse
IHN puhul on tegemist laialt kõikjal maailmas leviva viirushaigusega, mis esineb vikerforellil ning teistel lõhelistel ning kahjustab enamasti noori lõhelisi, teatas amet. Viirus nakatab igas vanuses kalu ning need jäävad viiruse kandjateks. Haigus ei kujuta ohtu inimestele ega teistele loomadele, kuid põhjustab suurt majanduslikku kahju.
Haiget kala pole võimalik ravida. Haigusest vabanemiseks tuleb kogu kasvanduse kalad hukata ning kalakasvandus desinfekteerida. Seejärel jäetakse kasvandus mõneks ajaks tühjana seisma.
Põllumajandus- ja toiduameti loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul tuleb kalakasvatajatel olla eriti tähelepanelik, et haigus ei jõuaks Eestisse ja siin ei leviks.
«Kalataudide leviku riski vähendamiseks tuleb järgida ja rakendada kalakasvatustes üldisi bioturvalisuse meetmeid. Oluline on jälgida transpordivahendite ja personali liikumist kasvatuse territooriumil, piirata kõrvaliste isikute pääsemist territooriumile ja tootmishoonetesse, rakendada üldisi puhastamise, pesu ja desoprotseduure töötajate, töövahendite ja transpordivahendite suhtes,» toonitas Kalda.
Amet teostab järelevalvet kalakasvandustes, vajadusel võtab proove kalataudide tuvastamiseks.
Eestis diagnoositi IHN esimest korda kahes kalakasvanduses 2018. aastal — Järvamaal ja Lääne-Virumaal. Praegu kehtivad tauditõrje piirangud ühe ettevõtte suhtes.