N, 30.03.2023

Kruuse: põllumajandus vajab tasakaalu jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoiu vahel

BNS
Kruuse: põllumajandus vajab tasakaalu jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoiu vahel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Teraviljakoristus
Teraviljakoristus Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformis leida tasakaal jätkusuutliku toidutootmise ja keskkonna vahel.

Sel nädalal toimunud Euroopa põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungi keskseks teemaks oli ÜPP reformipaketi arutelu, kus on mitme aasta jooksul jõutud paljudes valdkondades kompromissideni, ent on jätkuvalt mitmeid lahtisi küsimusi, teatas maaeluministeerium.

«Oleme olukorras, kus ühelt poolt on meil ajasurve saavutada kompromiss ning teisalt on endiselt vastuseta mitu olulist küsimust, mis vajavad kokkuleppimist,» märkis Kruuse pressiteates.

«Eesti, nagu ka teised riigid, on strateegiakava koostamisel paralleelselt reformipaketi läbirääkimistega käinud läbi pika tee, seetõttu ei tohiks teha praeguses etapis suuri kannapöördeid, mis need ettevalmistused küsimärgi alla seavad,» lisas Kruuse.

Ministri sõnul on Eesti jaoks on oluline, et kompromiss tagaks liikmesriikidele piisava paindlikkuse ega tooks kaasa täiendavat halduskoormust.

Kruuse ütles istungil Eesti seisukohti tutvustades, et ökokavade puhul on oluline tagada kasutamata jäävate eelarvevahendite ümberkandmise võimalus. Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste normide puhul aga vajavad paljud küsimused Eesti hinnangul veel lahendamist – arvestada tuleb muu hulgas liikmesriikide klimaatilisi erinevusi ning eripäradest lähtuvaid vajadusi.

Eesti on seisukohal, et ÜPP maaelutoetuste puhul tuleb motiveerida liikmesriike rakendama aktiivsemalt keskkonna- ja kliimameetmeid. Samuti on otsetoetuste sihipärasema suunamise juures oluline arvestada liikmesriikide struktuursete eripäradega.

«Maamajanduse vastupidavaks tegemine eeldab investeeringute toetamist võimalikult väheste piirangutega ja maksimaalsel määral. Näiteks tuleks võimaldada põllu- ja metsamajanduse infrastruktuuri investeeringute tegemist kuni 100-protsendise toetusmääraga, et ergutada põllumajandustootjaid tegevustele, mis ei ole nende esimeseks valikuks,» sõnas maaeluminister.

Märksõnad
Tagasi üles