Riik tahab 2023. aastal tõsta pensioni erakorraliselt 20 euro võrra (11)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
27. mai 2021, 13:52
/nginx/o/2019/09/30/12611579t1ha462.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusele erakorralise pensionitõusu eelnõu, mille kohaselt suurendatakse 1. jaanuaril 2023. aastal riikliku esimese samba pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 20 euro võrra. Samm läheb 2023. aastal maksma 63 miljonit eurot.
Pensioni baasosa suurendamine parandab vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspensionite saajate sissetulekut mõjutades ligikaudu 321 000 inimest, rahvapensioni tõstmine parandab aga ligikaudu 3200 inimese sissetulekut.
Pensioni baasosa erakorraline tõstmine aitab tagada paremat äraelamist võimaldavat pensioni ka madalama palgaga ja lühema pensionistaažiga inimestele, sellel on oluline mõju vanemaealiste vaesuse vähendamisele.
«Pensionite baasosa tõus mõjutab enamusi pensionisaajaid, kuid tõusu mõju tunnevad rahakotis selgemalt just madalama pensioniga vanemaealised inimesed. Meie eesmärk ongi enam aidata järjele just neid. Oluline on, et erakorraline pensionitõus mõjutab ka järgmiste aastate pensionitõusu, kuna pensionite iga-aastasel indekseerimisel võetakse arvesse ka erakorralise tõusu osa,» ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Erakorralise pensionitõusuga kasvab keskmine 44-aastase staažiga inimese vanaduspension 2023. aasta 1. jaanuaril eeldatavalt pea 595 euroni. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 on see aga eeldatavasti 622 eurot. Rahvapensioni suurus saab olema pärast 20-eurost tõusu 286 eurot kuus. Pärast indekseerimist 1. aprillil 2023 tõuseb rahvapension eeldatavalt peaaegu 300 euroni.
Arvestades iga-aastast indekseerimist kulub prognoosi kohaselt erakorraliseks pensionitõusuks 2023. aastal 63 miljonit, 2024 aastal 65 miljonit ning 2025. aastal 74 miljonit eurot.
Suhtelise vaesuse määr, mis on sissetulekute ebavõrdsuse näitaja, on kõige kõrgem just 65-aastaste ja vanemate inimeste hulgas ja seda peamiselt seetõttu, et selles vanusegrupis on tööhõive väiksem ja elatakse tihti üksi. 2019. aastal elas statistikaameti andmetel 41,4 protsenti 65-aastastest ja vanematest inimestest ja 76,8 protsenti üksinda elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest suhtelises vaesuses.
Lisaks pensionite erakorralisele tõstmisele on valitsuse tegevusprogrammis kokku lepitud, et pensioni teise samba reformist vabanev raha suunatakse ka pensionikindlustuse puudujäägi katmiseks ning keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabaks muutmiseks. Käesoleval nädalal saadeti kooskõlastusringile ka vastav eelnõu.
Riisalo: järgnevatel aastatel pensionid tõusevad
«Kui praegu rakendub pensionäridele üldine maksuvaba tulu, mis sissetuleku kasvades hakkab vähenema, siis alates 2023. aastast hakkab eelnõu järgi riikliku pensioni saajatele kehtima maksuvaba tulu keskmise vanaduspensioni ulatuses olenemata nende muudest sissetulekutest,» selgitas sotsiaalkaitseminister.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/27/13806288t1hf90a.jpg)
«Vaid taoliste sammude läbi saame olla kindlad, et pensionäridel säilib ka vanaduspõlves isiklik otsustusvabadus – ka töötamist pensionieas soodustavad need sammud. Pensioni baasosa erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensioni, töövõimetus- ning toitjakaotuspensioni saajate pensione,» lisas Riisalo.
Erakorraline pensionitõus aitab ministri sõnul enim just madalamat pensioni saavaid ja mittetöötavaid pensionäre. «Keskmine 44-aastase staažiga inimese vanaduspension tõuseb 2023. aasta 1. jaanuaril seega pea 595 euroni ja seesugune samm puudutab 321 000 inimest,» selgitas ta.
Lisaks erakorralisele pensionitõusule suurenevad pensionid iga-aastaselt aprillikuus ka indekseerimise läbi, lisas Riisalo. «Indekseerimise puhul võetakse 80 protsendi ulatuses arvesse eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutusi ja 20 protsendi ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutust. Indekseerimine toimub juhul kui need arvud suurenevad,» selgitas sotsiaalkaitseminister ja lisas, et praeguste prognooside kohaselt on pensioniindeks iga-aastaselt tõusmas.
«Nii on 2023. aasta 1. aprillil keskmine vanaduspension eeldatavasti 622 eurot ja 2024. aastal 652 eurot. Seega tõuseb keskmine pension 2024. aasta 1. aprilliks praegusega võrreldes 100 euro võrra ja kogu pensionitõus on vanaduspensioni saajale esitatud eelnõu järgi tulumaksust vaba,» kirjeldas Riisalo.
Siiski ei tasu ministri sõnul unustada ka isiklikku vastutust vanaduspõlveks valmistudes. «Solidaarsuspõhimõttel toimiv esimene sammas tagab toimetulekuks baassissetuleku, kuid mugavaks äraelamiseks peame ka ise juurde koguma. Pensioni kasvav baasosa ja eeldatav tulumaksust vabastus aitavad sel teel aga kaasa,» sõnas ta.