/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/26/13027644t1h3161.jpg)
Põllumajandus- ja toiduameti teatel muutus piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise ja märgistamise määrus ning muudatused puudutavad ka nimede nii-öelda eestistamist.
Alkoholitootjad peavad arvestama uute nõuetega
Nüüdsest tuleb piiritusjookide tootjatel jälgida kategooriate nimetuste muudatusi, näiteks «õuntest valmistatud kange alkohoolse joogi» asemel on nüüd «õunasiidrist valmistatud piiritusjook».
Teatud piiritusjookide kategooriate juurde on lisatud, et neid võib lõppmaitse ümardamiseks magustada teatud normini ehk kindlaks on määratud lõpptootes sisalduv magusainete kogus invertsuhkruna. Näiteks viina puhul ei tohi lõpptoode sisaldada invertsuhkrus väljendatuna üle 8 grammi magusaineid liitri kohta. Samas on ka piiritusjooke, mida ei tohi magustada isegi mitte maitse ümardamiseks, näiteks viski.
Piiritusjoogi alkoholiregistrisse kandmisel tuleb esitada ka analüüsitulemus magusaine sisalduse kohta, mille lõpptootes on reguleeritud magusainete kogus.
Muudatuste kohaselt võib piiritusjoogi seaduslikule nimetusele lisada üldtuntud nimetuse, mida teatakse joogi nimetusena liikmesriigis, kus seda müüakse, ilma tarbijat eksitamata ning vajaduseta täiendavalt selgitada. Näiteks seaduslikule nimetusele «whisky» või «whiskey» võib lisada Eestis üldtuntud nimetuse «viski». Seaduslikku nimetust märkimata jätta ei tohi.
Lisaks tuleb piiritusjookide tootjatel jälgida, millal võib kasutada mõisteid «segu», «segamine», «segatud» ja «miksitud» või «miksitud piiritusjook».
Kursiivkirjas kirjutatud piiritusjookide kategooriad, mida ei tõlgita, on näiteks whisky, brandy, gin, akvavit ja bitter. See on ka põhjus, miks näiteks seadusliku nimetuse «brandy» puhul peab kindlasti selle märgistusel või esitlemisel olema kirjas «brandy» ning seda nimetust võib täiendada üldnimetusega «brändi». Geograafilisi tähiseid ei tohi samuti tõlkida, nendeks on näiteks Calvados, Cognac ja Armagnac.
«Määruse 2019/787 nõuetele mittevastavate, kuid määruse (EÜ) number 110/2008 nõuetele vastavate ja enne 25. maid 2021 valmistatud piiritusjookide turule laskmist tohib jätkata kuni varude ammendumiseni,» selgitas alkoholi ja kaitstud geograafiliste tähiste järelevalve peaspetsialist Kadri Pajur.
Põllumajandus- ja toiduamet juhib piiritusjookide tootjate tähelepanu, et alates 25. maist kohaldatakse uut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/787, 17. aprill 2019.
Enamik määruses 2019/787 sätestatud nõuetest olid välja toodud ka määruses 110/2008 ning selle rakendusmääruses 716/2013, kuid teatud sätteid on ka muudetud, täiendatud või rohkem piiritletud.