/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/05/26/13804679t1h95ce.jpg)
Valgevene riikliku lennufirma Belavia lennuk Embraer E195LR püüdis täna alustada liinilendu Barcelonasse, kuid pidi pärast tunde kütuse põletamist naasma Minskisse.
Barcelonasse teel olnud Valgevene reisilennukil pandi tee kinni (5)
Kell 13.18 Minskist väljunud arvutimängu «World of Tanks» värvides lennuk soovis Poola tsiviillennundusagentuuri sõnul siseneda Poola õhuruumi, kuid ei saanud luba sisenemiseks.
Venemaa riiklik uudisteagentuuri RIA Novosti väitel takistas teekonda Prantsusmaa. «Valgevene lennufirma Belavia lennuk ei sisenenud Poola õhuruumi, kuna lennuteekonnale jäänud Prantsusmaa keelas neil oma õhuruumi siseneda,» ütles Poola lennuliiklusagentuuri pressiesindaja Paweł Łukaszewicz RIA Novostile.
«Meie inimesed edastasid õhusõiduki meeskonnale vastava teabe, et Prantsusmaa on blokeerinud Valgevene õhusõidukite sisenemise oma õhuruumi,» selgitas ta.
Nii tiirutaski Belavia lennuk tunde Bresti ja Baranovitši linnade vahel, et põletada piisavalt kütust ohutuks maandumiseks. Minskis maandus lennuk kell kolmveerand neli.
Belavia flight #B2869 from Minsk to Barcelona is holding over Belarus. Reason is currently unknown.https://t.co/w1TND8atFM pic.twitter.com/T1znrgCUSx
— Flightradar24 (@flightradar24) May 26, 2021
Euroopa riikide suhtumine Belaviasse on olnud erinev. Prantsusmaa, Leedu, Läti, Soome, Rootsi, Suurbritannia, Ukraina ning viimati ka Tšehhi kehtestasid Belaviale iseseisvalt sisenemiskeelu.
Eesti koos ülejäänud EL-i riikidega ootab otsust Euroopa tasandilt. See aga viibib, sest keelu rakendumiseks on vaja Euroopa Liidu Nõukogu otsust. «Belavia saab lennata seni, kuni tuleb oodatud sanktsioonidekava Valgevene kohta,» ütles Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas eile.
Euroopa Liidu juhid tegid esmaspäeval põhimõttelise otsuse keelata Valgevene lennukite sisenemine Euroopa Liitu. Keeld oli ajendatud Valgevene võimude tegevusest, kes sundisid pühapäeval Minskis maanduma Ryanairi Vilniuse lennu ja vahistasid opositsiooniajakirjanik Raman Pratasevitši.