/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/01/13656550t1h5468.jpg)
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 7 protsenti vähem kui aasta varem, vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes vähenes ehitusmaht 6 protsenti.
Eesti firmade ehitusmaht vähenes esimeses kvartalis 7 protsenti
Eesti ehitusettevõtted ehitasid 593 miljoni euro eest, sellest hooneid 441 miljoni ja rajatisi 152 miljoni euro eest. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ehitati hooneid kümnendiku võrra vähem ja rajatisi 4 protsenti rohkem, teatas statistikaamet. Rajatised on teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud.
«Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitusmahtude vähenemine, seda eelkõige hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde kahanemise tõttu. Rajatiste ehitusmahtude kasv tulenes aga just remondi ja rekonstrueerimistöödest,» ütles statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar.
Välismaal tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 15 protsenti. Seal ehitati vähem nii hooneid kui ka rajatisi. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahus oli 6 protsenti, aasta varem aga 7 protsenti.
/nginx/o/2021/05/26/13803280t1hd9b9.png)
Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1701 uut eluruumi ehk pea sama palju kui aasta varem. Suurem osa valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartumaa.
Nõudlus uute eluruumide järele püsib statistikaameti kinnitusel endiselt. Ehitusluba väljastati 2089 eluruumi ehitamiseks, mida on 3 protsenti rohkem kui aasta varem. Jätkuvalt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.
Kasutusse lubati 302 mitteelamut kasuliku pinnaga 174 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, transpordi- ja tööstushoonete pinda. Võrreldes mullusega vähenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.