/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2017/11/21/7329619t1hd7dd.jpg)
Merko kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja GRK Infra AS ning politsei- ja piirivalveamet (PPA) sõlmisid täna 15,8 miljoni eurose projekteerimis- ja ehituslepingu Eesti kagupiiri maismaaosa taristu rajamiseks.
Merko sõlmis ligi 16-miljonise lepingu Eesti kagupiiri taristu rajamiseks (1)
Kagupiiri teise etapi ehitustööde hankes osales kuus tingimustele vastanud pakkujat, kelle pakkumused olid üsna ligilähedased. Hinnakriteeriumi algusel võitis hanke AS Merko Ehitus Eesti ja AS GRK Infra ühispakkumine.
«Piiriehituse teine ehitusetapp hõlmab ligi 35 kilomeetri pikkust piirilõiku Tserebi külast Vanigõ järvest kuni peaaegu Koidula piiripunktini välja. Praeguse prognoosi kohaselt kulub teise piirilõigu ehituseks umbes kolm aastat,» kirjeldas PPA piirivalveosakonna juht Egert Belitšev. Kagupiiri teise etapi ehitustööde hind on suurusjärgus 18 miljonit eurot nagu seda ka esimese ehitusetapi puhul olgugi, et väljaehitatav piirilõik on pea poole pikem. «Seda peaasjalikult põhjusel, et teises väljaehitatavas piirilõigus on maastik oluliselt lihtsam võimaldades kokku hoida muidu soisele alale rajatavate pontoonteede arvelt,» märkis Belitšev.
Ta lisas, et kogu senine ehitustegevus ka esimesel 23,5-kilomeetrisel piirilõigul käib plaanipäraselt. «Ehitustööd käivad sel lõigul praeguseks juba 20-kilomeetri pikkuse piiririba ulatuses. Rajatud on pea kõik vajaminevad juurdepääsuteed, umbes 1,5 kilomeetri ulatuses pontoonteid üle soiste alade ning umbes 7,5 kilomeetrit viivitusaeda,» kirjeldas Belitšev.
«Olgugi, et suur töö seisab piiriehituse vaates veel ees, võib kahe eduka ehitushanke ja käimasolevate ehitustööde vaates öelda, et oleme ajas, kus piirivalve seisab tugevamal vundamendil kui kunagi varem. Meil on piiri valvamas motiveeritud ja pädevad inimesed, tööks kasutada heal tasemel varustus ning samm sammult edenemas ka Eesti riigi ajaloo suurim turvalisusprojekt piiriehituse näol,» sõnas ta.
«Ajal, mil piirikuritegevuseks kasutatakse uusi viise, peab ka piirivalves üha enam kasutama kaasaegset tehnoloogiat nii, et meie töö oleks sihistatud ja mõjus. Sadu kilomeetreid pikk välispiir, mis saab kaetud kaasaegsete seire- ja valvesüsteemidega, annab piirivalvuritele võimaluse masinliku töö asemel oma professionaalsust kasutada seal, kus ta on kõige väärtuslikum. Samaaegselt saame nii tehnika kui seda oma töös oskuslikult kasutavate piirivalvurite näol tagada kogu Eesti turvalisust selle kõige paremas tähenduses,» märkis piirivalvejuht.