/nginx/o/2025/05/15/16847207t1h0a37.jpg)
/nginx/o/2021/05/23/13798741t1hdf4d.jpg)
Inkassofirmad kipuvad võlglasi hirmutama suurte rahanõuetega, mida viimased tegelikult üldse tasuma ei peaks. Seetõttu levib arvamus, et inkassoettevõtete tegevust puudutavaid reegleid tuleks karmistada.
Õigusabiplatvormi HUGO.legal peajurist Erki Pisuke ütles, et bürool küll puudub eraldi statistika, kuid võlaõigusega seoses on tänavu nende poole pöördunud 1053 inimest ja neist suur osa just inkassoga seotud muredega. «Seega on probleem tõsine ja laialt levinud,» märkis ta.
Kuna inkassofirma aegunud ja alusetute nõuetega on kimpus väga palju inimesi, siis otsustas HUGO.legal luua roboti, mis aitab inimesi vaidluses inkassoettevõtetega tasuta. Seni on seda kasutanud ligi 4000 inimest, kes on roboti abil vastu vaielnud alusetutele nõuetele ja seeläbi pääsenud kokku sadade tuhandete eurode tasumisest.
Nii mõneski Euroopa riigis on inkassofirmade tegevus rangemalt reguleeritud, näiteks läheb sellel alal tegutsemiseks vaja tegevusluba. Eestiski kõlab üleskutseid reegleid karmistada. «Inkassofirmad ei ole finantsinspektsiooni järelevalve all, kuid inspektsioon on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele kaaluda regulatsiooni muutmist,» kommenteeris finantsinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Kaisa Gabral.
Seadus ei anna inkassole menetluslikku jõudu
Julianus Inkasso juhataja Oliver Markvarti sõnul võib Eesti inkassoturul tõsised tegijad kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Kõik ülejäänud selle valdkonnaga seotud ettevõtted on väga väikesed. Täpset inkassoga tegelevate ettevõtete arvu on raske öelda, aga see peaks olema kümnetes.
Inkassofirmadel pole mingit seadusest tulenevalt menetluslikku jõudu. Tegu on tavalise äriühinguga, kes ei saa kellegi sissetulekut arestida või vara maha müüa, vaid peab selleks pöörduma kohtusse nagu iga teine eraõiguslik võlausaldaja.
«Meil ei ole reguleerimise vastu otseselt midagi, aga mina näen siin kahte tulemit, millest kumbki pole kuigi positiivne,» ütles Markvart. «Esiteks, täiendav regulatsioon toob endaga üldjuhul kaasa ka täiendava kulu. Keegi peab selle bürokraatia kinni maksma. Kui võla sissenõudekulu piirmäärasid ei tõsteta, siis maksab selle lõppkokkuvõttes kinni tavatarbija. Ja teiseks, rohkem regulatsiooni tähendaks ka kõrgemat lävendit inkassoturule sisenemiseks. Väikestel inkassoettevõtetel on suurem surve oma uksed sulgeda ja uutel tulijatel on raskem alustada.»
Reeglina on inkassode saadetud nõudekirjades nõuded kas oluliselt ülepaisutatud, aegunud või tõendamata.
Õigusbüroo HUGO.legal peajurist Erki Pisuke
Markvarti meelest on tarbijalt võlgade sissenõudmine Eestis juba väga konkreetselt reguleeritud. Võlaõigusseadus ütleb selgelt, kui suurt sissenõudekulu võib võlgnikult võtta. Praktikas on tema sõnul pigem nii, et tegelik kulu on suurem kui seaduses sätestatud piirmäär. «Ja sellisel juhul jääb see võlausaldaja, mitte võlgniku kanda,» rääkis Markvart. «See omakorda tähendab, et lõppkokkuvõttes maksavad selle kahju kinni kõik tarbijad, mitte need, kes tegelikult võlgu olid, sest kõik krediidikahjud kajastuvad teenuste ja toodete hinnas.»
Samuti on kehtiva õiguse ja kohtupraktikaga täpselt reguleeritud, kui suurt viivist võib võlglaselt nõuda. Kohati tekitab see Markvarti sõnul absurdseid olukordi, kus odavam on lepingut mitte täita, olla võlgu ja maksta viivist, kallim on aga olla õiguskuulekas, täita võetud kohustusi vastavalt kokkuleppele ja maksta laenuandjale raha kasutamise eest intressi.
/nginx/o/2021/05/23/13798742t1hffa9.jpg)
Pealegi on juba aastaid kehtinud krediidikulukuse piirmäärad, mis sätestavad, kui kallist laenu võib tarbijale pakkuda. «Kui siia lisada, et minu subjektiivse hinnangu järgi on ka Eesti kohtud võlgniku huvide kaitsel, võrreldes võlausaldaja huvidega, väga entusiastlikud, siis tekibki küsimus, mis täpselt vajab veel täiendavat reguleerimist,» leidis Markvart.
Pisuke polnud sellega päri. «Inkassofirmade äri baseerub suuresti inimeste õigusteadmatusel,» ütles ta. «Reeglina on inkassode saadetud nõudekirjades nõuded kas oluliselt ülepaisutatud, aegunud või tõendamata.»
Ta märkis, et kui inkassofirmadel oleks kohustus taotleda tegevusluba, siis riskiksid nad ebaausaid võtteid kasutades tegutsemisõiguse kaotamisega. «Praegu aga ükski riiklik institutsioon süsteemselt inkassofirmadega ei tegele,» ütles ta. «Võimalik on inkassofirmade küüsi jäänud isikut aidata üksnes indiviidi tasandil, nagu ka meie praktikas on tuhandete näidete puhul kinnitust leidnud.»
Inkassofirmad kasutavad Pisukese sõnul võlgnike survestamiseks ära nii maksehäireregistrit, intensiivset meeldetuletuste saatmist kui ka igasuguste, sageli põhjendamatute tasude küsimist ja ülemäära suurte nõuete esitamist. Nii pole väga erandlik olukord, kui sajaeurosest aegunud nõudest võib inkassofirmade käes saada mitme tuhande euro suurune nõue. «Sellistele nõuetele tulebki juristi abiga vastu vaielda,» ütles ta.
Tõenäoliselt saabub kokkulepe aasta teises pooles ja seejärel saame täpsemalt oma reguleerimise plaaniga edasi minna.
Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Siiri Suutre
Suurte nõuete esitamise taga peitub ka inkassofirmade taktikaline eesmärk eelkõige aegunud nõuete puhul. Nimelt püüavad võla väljanõudjad saada inimesi oma nõuet tunnistama, millega katkeks selle aegumine. «Näiteks esitatakse 2000 euro suurune nõue, mis on tekkinud saja euro suurusest arvest, ning pakutakse vastutuleku korras 800 euro suurust maksegraafikut,» rääkis Pisuke. «Isikule, kes ei tunne hästi oma õigusi, võibki see tunduda hea pakkumine ja ta võtab selle pahaaimamatult vastu. Üldine soovitus on alati enne kokkulepete tegemist juristiga konsulteerida.»
Oodatakse kokkuleppeid Euroopa Liidu tasandil
Pisukese hinnangul oleks otstarbekas võtta inkassofirmad finantsjärelevalve alla, nagu seda on tehtud ka teistes riikides. Inkassoturg on tema sõnul oluline osa krediiditurust, kuna inkassoettevõtetele loovutatakse igal aastal väga suures mahus nõudeid. «Ometi aga puudub inkassofirmade tegevuse üle igasugune sisuline järelevalve,» nentis Pisuke. «Seetõttu ongi inkassodel võimalik inimeste õigusteadmatusel opereerida.»
Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Siiri Suutre kommenteeris, et inkassofirmade tegevuse võimalikku reguleerimist on ministeeriumil jätkuvalt kavas arutada. «Soovime aga enne ära oodata, mis lepitakse täpsemalt kokku ELi tasemel,» lisas ta.
/nginx/o/2021/05/23/13798743t1hee5f.jpg)
Nimelt avalikustati juba 2018. aastal direktiivi eelnõu, mis puudutab pangalaenude edasimüümist ehk sisuliselt inkassofirmade tegevust. Läbiräägitav direktiiv sätestaks arvatavasti muu hulgas tegevusloa kohustuse ja loa saamise tingimused inkassofirmadele, kes tegelevad pangalaenudest tulenevate nõuetega. «Tõenäoliselt saabub kokkulepe aasta teises pooles ja seejärel saame täpsemalt oma reguleerimise plaaniga edasi minna,» ütles Suutre.
Lisaks on rahandusministeerium tellinud krediidituru uuringu, milles muu hulgas vaadeldakse seda, miks eraisikud võlgu jäävad ja mis juhtub siis, kui nõuded lähevad üle inkassofirmadele.
Uuringu eesmärk on pakkuda välja sobivaid lahendeid, sealhulgas anda soovitusi selle kohta, kas eraisikud vajavad suuremat kaitset. Uuringu tulemused selguvad Suutre sõnul samuti aasta lõpus.
Võlgniku profiil
Julianus Inkasso andmeil on tänavu Eesti «keskmine võlgnik» 42-aastane eesti rahvusest mees, kellel on kaks aktiivset maksehäiret võla kogusummaga ligikaudu 2900 eurot.
Veebruari seisuga oli Eesti eraisikutel teada vähemalt 235 594 aktiivset maksehäiret. Selle hulka ei ole arvestatud parkimistrahve, prügiveo arveid vms, mis ei näita otseselt maksevõimet.
Ühe inimese keskmine maksehäire suurus on tõusnud 2904 euroni (2017. aastal oli see 1600 eurot).
55 protsendil võlglastel on rohkem kui üks aktiivne maksehäire, seejuures 15 protsendil võlglastel on viis või rohkem aktiivset maksehäiret.
Kõige suurem osakaal ehk 44,4 protsenti on siiski selliseid võlgnikke, kellel on üks aktiivne maksehäire.
64 protsenti võlgnikest on mehed. Meessoost võlgnike keskmine võla kogusumma on 3035 eurot, naistel 2656 eurot. Kuigi venekeelsete elanike osakaal Eestis on 26,5 protsendi, moodustavad nad võlgnike seas 32,3 protsenti.