Eestis on kõrge sisserännanute tööhõive

Tööpakkumised Foto: Mailiis Ollino

Möödunud aastal oli kolmandates riikides sündinud 20–64-aastaste tööhõive määr Euroopa Liidus (EL) 61,9 protsenti, samas kui nii teises ELi riigis kui töökoha riigis sündinute tõõhõive ulatus 73,5 protsendini. Eestis olid vastavad näitajad mullu 75,4 protsenti, 74,9 protsenti ja 79,3 protsenti.

Eurostati andmeil oli kolmandates riikides sündinute tööhõive määr 2010.–2020. aastani järjekindlalt madalam kui teises liikmesriigis või töökoha riigis sündinutel. Kuni 2017. aastani näitajate vahe kasvas, seejärel vähenes kuni 2020. aastani, mil tööhõive ebavõrdsus taas suurenes, ulatudes 11,6 protsendipunktini.

Võrreldes 2019. aastaga langes Covid-19 pandeemia mõjude tõttu tööturule kolmandatest riikidest pärit inimeste tööhõive ELis keskmiselt 2,5 punkti, liidusiseselt migreerunute hõive 1,8 punkti ja kohalike tööhõive 0,4 punkti. Eestis langes kolmandatest riikidest tulnute tööhõive 0,4 punkti ja kohalike puhul 1,5 punkti, samas kui teises ELi riigis sündinute tööhõive kasvas 1,8 protsendipunkti.