MÕELDA PIKEMALT ETTE ⟩ Vastutustundlik ettevõtlus mõõdab tulu ka milleski enamas kui rahas

• Nn pehmed teemad on muutunud kõvadeks ehk materiaalseteks teemadeks
• Statistika järgi on Eestis keskkonnasäästlikke riigihankeid umbes üks protsent
• Meil on peagi ka Eestis Lääne-Euroopale eeskujuks olevaid praktikaid tulemas

Eestis kogub tasapisi hoogu ja julgust vastustundlik ettevõtlus, mis mõõdab oma tegevuse edu mitte ainult kasumi ja firma väärtuse kasvamisega.

Kui püüda kokku võtta, siis vastutustundlik ettevõtlus arvestab oma tegevuse sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Kolmas tahk on veel. Selle nimi on vastustundlik juhtimispraktika. Peamiselt rahalisele motivatsioonile suunatud juhtimisviis võis töötada aastakümneid, kuid viimasel ajal on see hakanud ruumi tegema organisatsioonimudelile, kus on rohkem kaasamist ja arvestatakse ka töötajate arenguga ning luuakse neile paindlikke töötamismudeleid. Vastutustundlikult juhitud ettevõttes ei diskrimineerita töötajaid, samuti hoitakse meeste ja naiste palgalõhe koomal.

Vastutustundlik ettevõtlus on esmapilgul hoomamatu teema, kuid sellesse süvenedes selgub, et see ei pruugi olla ülemäära kulukas ega keeruline. Vastutustundliku ettevõtluse üks keskne põhimõte ütleb, et äri juhtides ja arendades tuleb mõelda kaugemale kui selle või järgmise aasta käive ja kasum. Kui tahta, et ettevõte oleks konkurentsivõimeline ka veel aastate pärast, siis on vastutustundlik ettevõtlus üks nendest juhtmisviisidest, mis võiks selle investoreile ja omanikele kindlustada. Tulu ei lõppe ega omandi väärtus ei kahane, kui näha vaeva sellega, kuidas äri ajada.

Kui peaks inimesele, kes ei tea, mis on vastutustundlik ettevõtlus, kirjeldama, mis see on?

Jätkusuutlikkuse nõustamisagentuuri Sustinere konsultant Maris Ojamuru ütles, et sel teemal on mitu definitsiooni ja nimetust: vastutustundlik ettevõtlus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, jätkusuutlik ettevõtlus. «Suures pildis on kõikide mõte sama –see on ettevõtte juhtimiskontseptsioon, kus ettevõte võtab vastutuse enda tegevusest tingitud sotsiaalsete ja keskkondlike mõjude juhtimise eest. Paar aastat tagasi on hakatud (eelkõige finantssektoris) seda nimetama ESG (environmental-social-governance) mõjude juhtimiseks, mis ehk toob juba mõiste tasandil rohkem selgust teemade ringi, mida see katab,» ütles Ojamuru.

Kuidas mõõdab majandustulemust vastutustundlik ettevõtja?

Ojamuru ütles, et veel kümmekond aastat tagasi oli vastutustundlik ettevõtlus seondatav peamiselt nn pehmete mõõdikutega, kuid viimastel aastatel on toimunud järsk muutus. Nn pehmed teemad – keskkonnamõju, eetiline ja väärtuspõhine juhtimine, mitmekesisus ja sotsiaalsete ning tarneahelate mõjude juhtimine – on muutunud kõvadeks ehk materiaalseteks teemadeks.

Vastutustundliku ettevõtluse ekspert Maris Ojamuru Sustinere kontoris. Foto:Sander Ilvest/Postimees Foto: SANDER ILVEST/POSTIMEES/SCANPIX BALTICS

«Ettevõtte poolt loodud sotsiaalsete ja keskkonnamõjude juhtimisega saavad üha enam olema seotud pankade ja investorite rahastustingimused ning ka äri laiendamise ja arendamise tingimused,» märkis Ojamuru. «Seetõttu on ettevõtete aastaaruannetesse traditsiooniliste finantstulemuste kõrvale ilmumas mõõdikud, mis toovad välja ettevõtte kliimamõju, toodete elukaare ülese keskkonnamõju, jäätmete sorteerimiste ja taaskasutusse suunamise määra, diskrimineerimisjuhtumite või palgalõhet ilmestavad indikaatorid.»

«Kuna nende näitajate läbipaistvus ja tõestatavus on saamas ettevõtete toimimise eelduseks, saab julgelt väita, et vastutustundlik ettevõtlus on ainus viis, et ettevõte tulemuslikult toimiks ja oma väärtust nii aktsionäride kui ka klientide, töötajate ja teiste huvigruppide silmis kasvataks,» ütles Ojamuru. «Oleme jõudnud faasi, kus vastutustundlik ettevõtlus on liikunud tasemelt «nice to know» tasemele «need to know».»

Õiglase majandussüsteemi järelevalveagentuuri Estwatch juhatuse liige Uku Lilleväli viitas, et eelmisel aastal avaldatud Euroopa Komisjoni tellitud uuring näitab, et ettevõtetes üksnes lühiajalisele kasumile ja väärtuse kasvule keskendumine ohustab lisaks ühiskondlikule heaolule ka ettevõtete arengut, sest pärsib pikemaaegseid investeeringuid. «Uuringud näitavad, et ettevõtted, kes on vastutustundlikumad, on konkurentsivõimelisemad neist, kes keskkondlikke ja sotsiaalseid tegureid eiravad.»

Lilleväli märkis, et vastutustundlikumad ettevõtjad mõõdavad sarnaselt teistega oma tulemust valdavalt kasumi ja ettevõtte väärtuse kasvus. Uuringud kinnitavad aga, et kuna vastutustundlikud ettevõtjad vaatavad enam ettevõtte pikemaaegset väärtust ning panevad rõhku keskkonna ja sotsiaalsetele teguritele, mis mõjutavad ka finantstulemusi, on nad reeglina konkurentsivõimelisemad.

Lilleväli märkis, et hiljutine rohkem kui 56 riigis ja 6000 ettevõtte põhjal tehtud uuring näitas, et ettevõtted, kes haldavad sotsiaalseid ja keskkondlikke riske tõhusamalt, on Covid-19 kriisiga finantsiliselt paremini toime tulnud.

Ojamuru ütles, et Lääne-Euroopa ettevõtjail on vastutustundliku ettevõtlusega rohkem kogemusi kui nende Eesti kolleegidel. «Lääne-Euroopasse on see teema jõudnud varem nii üldise «ühiskondliku küpsuse» pinnalt kui ka seetõttu, et sealsed riiklikud regulatsioonid (sh hanked) on ka jõuliselt teatud tingimusi eeldanud. Seega – surve on olnud jõulisem nii tarbijate, avaliku sektori kui ka tarneahelate siseselt B2B suhetes,» selgitas Ojamuru.

Riik valmistub vastutustundlikeks hangeteks

Keskkonnaministeerium valmistab ette kohustuslikud nõuded, mida tuleks edaspidi hakata rakendama riigihangetel mööbli, puhastustoodete ja -teenuste, kontori IT-seadmete või koopia- ja joonestuspaberi soetamisel. Juba praegu tohib riigihangetel soetada vaid keskkonnasäästlikke sõidukeid, kuid riiklikult on määratlemata, millised on keskkonnasäästliku sõiduki nõuded.

Ametliku statistika järgi on Eestis keskkonnasäästlikke riigihankeid umbes üks protsent kõikidest ja sotsiaalselt vastustustundlikele kriteeriumitele vastas 2019. aastal 0,1 protsenti riigihangetest.

2018. ja 2019. aastal on kõige enam keskkonnahoidlikke tingimusi riigihangetes kasutanud Riigimetsa Majandamise Keskus ja Riigi Tugiteenuste Keskus.

Allikas: rahandusministeerium

Ojamuru sõnul on Eestis tegutsevate ettevõtete seas – eelkõige börsi- ja suurettevõtted – toimununud jõuline huvi kasv. Veidi aktiivsemat arengut on näha finants-, põllumajanduse, energeetika-, ehitus- ja toidutootmise sektorites.

«Ettevõtted on teadlikumad ning üha rohkem soovitakse astuda läbimõeldud samme. Mõtestatakse lahti, kus on ettevõtte keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud, kuidas luua fookus ja määratleda prioriteedid seda nii ettevõtte kui ka toote ja teenuse mõjudest tulenevalt. Meil on kindlasti juba üksikuid Lääne-Euroopa tipptasemel tegutsevaid ettevõtteid,» ütles Ojamuru. «Neid, kes on juba oma mõjukohad tuvastanud ning loonud selge teekaardi oma negatiivsete mõjude vähendamiseks ja positiivsete suurendamiseks nii enda ettevõtte piires kui ka võimalusel juba väärtusahela üleselt.»

Ojamuru meelest on süsteemseid vastutustundliku ettevõtluse juhtimispraktikaid veel Eesti ettevõtetes on vähe leida. Ojamuru usub, et peagi jõuavad ka Eesti ettevõtted terviklike lahendusteni. «Aga meil kindlasti on juba häid näiteid oma mõjude mõõtmisest, raporteerimisest, sotsiaalsete mõjude (näiteks töökeskkonna mitmekesisus) juhtimisest. Eestis on ettevõtete tippjuhte, kel on valmisolek ja veendumus jõuliselt tegutseda – nendes toimuvad muutused kiiresti, sest ettevõtte kultuur toetab kiireid muutusi – seega, usun, et meil on peagi ka Eestis Lääne-Euroopale eeskujuks olevaid praktikaid tulemas.»

Ojamuru sõnul on senist arengut takistanud ühiskondliku tellimuse puudumine – olgu selleks siis avaliku sektori nõrk «tellimus» või ka tarbijate huvipuudus. «Mõlemas suunas on toimumas ju palju – üha rohkem on tekkinud huvigruppe, kes nügivad ettevõtteid läbipaistvuse ja kaasava suhtumise poole, ning ka riiklikul tasandil on mitmeid initsiatiive, mis toetaks ettevõtete arengut sel teel,» ütles Ojamuru.

«Suur osa Eesti ettevõtjaid tunduvad vastutustundlikkust võrdsustavat heategevuse või kontori korrashoidmisega, eirates tõsiasja, et ettevõtte suurim mõju tuleb tema kesksest ärimudelis,» kommenteeris Uku Lilleväli. «Paljud, kes pööravad vastutustundlikkusele rõhku oma äritegevuses, ei tee seda sageli ettevõtteüleselt, vaid üksikutes toodetes või tegevustes, mis moodustavad kogukäibest vaid killukese.

«Tagurlikku suhtumist võimendab suuresti soovimatus olemasolevaid süsteeme muuta, näiteks tähtsustatakse endiselt madalate kuludega kasumi maksimeerimist, isegi kui see ettevõtte või ühiskonna pikaaegset heaolu ohustab,» kommenteeris Lilleväli.

Lilleväli sõnul on Eestis üksikuid häid näiteid, kuid üldiselt paistavad Eesti ettevõtjad nägevat keskkondlike ja sotsiaalsete tegurite arvestamist kui kohustust, millega tuleb tegeleda kasvavate regulatsioonide ja turu nõudluse tõttu, mitte kui võimalust, millega finantsriske maandada ja näiteks rohepöördest tulenevaid arenguid enda kasuks pöörata.

«Tagurlikku suhtumist võimendab suuresti soovimatus olemasolevaid süsteeme muuta, näiteks tähtsustatakse endiselt madalate kuludega kasumi maksimeerimist, isegi kui see ettevõtte või ühiskonna pikaaegset heaolu ohustab,» kommenteeris Lilleväli.

«Sageli veeretatakse vastutus tarbijate õlule, põhjendades, et kuna nõudlus vastutustundlikumate praktikate järele puudub, pole ettevõtetel kohustust ega vajadust pikemale perspektiivile rõhku pöörata. Lisaks takistab muutust madal teadlikkus keskkondlike ja sotsiaalsete teguritega seotud riskidest ja võimalustest, näiteks tootearenduses või turul konkurentsivõime kasvatamisel laiemalt,» lisas Lilleväli.

Lilleväli tõi heaks näiteks neli Eesti suuremat panka, kus veel paar aastat tagasi poldud kuuldudki vastutustundlikust ettevõtlusest, aga praegu arvestatakse oma äritegevuse keskkonna- ja sotsiaalseid riske.

«Pangaliidu juurde on loodud ka jätkusuutliku panganduse toimkond,» märkis Lilleväli. «Sektoriülene lähenemine vastutustundlikkuse edendamisel võiks olla heaks eeskujuks ka teistele, näiteks elektrienergia pakkujatele, toidutootjatele ja -poodidele, transpordifirmadele, kindlustusfirmadele ja metsandusettevõtetele.»

Ojamuru sõnul on Eesti väärtus see, et meil on ühiskonnas suur hulk inimesi, organisatsioone, ettevõtteid ja algatusi, kes on edasipürgijad ja kelles on on pidev ambitsioon – peame saama maailmakaardile, olgu selleks siis innovaatilised tooted, digipööre, maailmakoristus või esmaklassiline kultuur.

«Meil on lähestikku asetsevad sektorid, barjääridevaba jõudmine otsustajate ja tippjuhtideni, võimekus luua sektorite ja väärtusahelate üleseid muutusi kergemini kui teistes ühiskondades. See on juba iseendesest suur võit – tegutseda sellises keskkonnas. Vastutustundlik ettevõtlus loob eelduse, et saame siin mõjukaid lahendusi luua ja testida,» kommenteeris Ojamuru.

Mis on vastutustundlik ettevõtlus?

Ettevõte – olenemata oma tegevusalast – on vastutustundlik, kui ta:

*Teab, kuidas tema otsene äritegevus ohustab või kahjustab keskkonda ja kogukondi kodumaal ja kaugemal, ning tegeleb süsteemselt ja avatult nende riskide ja kahjude kaardistamise, seire, hindamise ja minimeerimisega.

*On teadlik oma tarnijate, klientide ja teiste partnerite negatiivsetest sotsiaalsetest ja keskkondlikest mõjudest ning suunab neid antud mõjusid vältima ja vähendama või valib uued partnerid, kui puudub koostöövalmidus.

*Ei paku üksnes üksikuid positiivsema keskkondliku ja sotsiaalse mõjuga tooteid või teenuseid, mis moodustavad ettevõtte käibest või põhitegevusest murdosa, vaid on vastutustundlik kõigis oma toodetes ja protsessides.

*Ei täida ainult seadusi ehk minimaalselt nõutut, vaid järgib ja rakendab tugevamaid rahvusvaheliselt tunnustatud sektoripõhiseid standardeid ning toetab aktiivselt vastutustundlikkusega seotud regulatsioonide edendamist sektoriüleselt.

*Juhatuse, juhtide ja töötajate ülesanded ja tasustamise struktuurid stimuleerivad looma mitte lühiajalist väärtust aktsionäridele, vaid pikaajalist väärtust ettevõttele ja ühiskonnale, sh keskkondlikke ja sotsiaalseid riske maandades.

*Integreerib vastutustundlikkusega seotud teemad värbamis- ja koolitusprogrammidesse ning tõstab sellealast teadlikkust oma klientide, tarnijate, konkurentide ja laiemalt avalikkuse seas.

*Avaldab regulaarselt ja läbipaistvalt, kuidas on tema ja ta partneritega seotud keskkondlikke ja sotsiaalseid probleeme kaardistatud, hinnatud ja maandatud ning viib vastutustundlikkusega seotud protsesside tõhususe hindamiseks läbi auditeid.