E, 28.11.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni
KESKKONNAHOID ⟩ Roheline majandus vallutab Eesti
Ørstedi tuulepark Anholtis Taanis. Foto: Ørsted
Andrus Karnau
, ajakirjanik
Roheline majandus vallutab Eesti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
  • Rohemajanduse eesmärgiks on inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus
  • Niisamuti võib roheliselt mõelda iga ettevõte, olgu suur või väike
  • Startup Estonia andmebaasi järgi on Eestis praegu 50 CleanTech iduettevõtet

Roheline majandus, kui mõttelaad ja äritegemise viis, kasvab lähiaastail nii Eestis kui ka Euroopas valdavaks majandusharuks.

Eelmisel aastal vähenes CO2 emissioon Eesti energiatootmises võrreldes teiste Euroopa Liidu riikide riikidega peaaegu kõige kiiremini.

Veelgi rohkem vähenes protsentuaalselt kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine Kreekas. Eesti energiamajanduse kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine vähenes peamiselt seetõttu, et tõusis saastekvootide hind ja põlevkivielektrijaamad seisid.

Kuna koroonapiirangute aastal inimesed liikusid vähem, siis paiskus õhku ja vette vähem saasteaineid. Kui liigutakse vähem, siis ka tarbitakse vähem. Seegi on kasulik keskkonnale.

Rohelist majandust ja ettevõtlust defineerida pole lihtne, sest võib hõlmata peaaegu kogu inim- ja äritegevust. Rohelise kirjaga võib ühelt poolt nutikalt turundada ja reklaamida tooteid ja ettevõtteid, kuid teisalt võib see olla siiras idealism. Õigupoolest ühes tõelises rohelises majanduses on need kaks poolust tihedalt seotud. Püüdes toota ja tegutseda roheliselt peab olema nii lapselikku usku maailma päästmisse kui ka ratsionaalset meelt, sisse- ja välja minekuid kalkuleerib.

Rohemajandus on majandus, mille eesmärgiks on inimeste heaolu ja sotsiaalne õiglus, mis ei kasvata keskkonnariske ega kurna põhjuseta loodusvarasid. Lihtsamalt öeldes on vähese CO2 heitega, kasutab toormeid säästlikult ja efektiivselt ning kaasab ühiskonda tootmisprotsessi.

Nii nagu oli suur finantskriis enam kui kümme aastat tagasi, on ka koroonapandeemia põhjustatud majandusraskused heaks võimaluseks majandusarengu suuna pööramiseks jätkusuutlikuma ja rohelisema raja poole, et olla kriisist välja tulles tugevam ja tõhusam. See ei puuduta ainult Eestit. Rohelise majanduse väljakutse seisab tegelikult kogu maailma ees.

Eesti majandus on heidelnud aastaid põlevkivitööstuse suure keskkonnajalajäljega. Euroopa Liidu muutunud keskkonnanormide tõttu on see probleem peaagu möödas. Põlevkiviahjud töötavad vajadusel hakkpuidul või seisavad, sest hind pole konkurentsivõimeline. Teine suur probleem vaatab vastu metsatööstuses. Üks asi on, kas metsi majandatakse jätkusuutlikult ja rohelisi standardeid silmas pidades, kuid samuti on suur küsimus see, et mida tehakse raiutud puiduga. Kui tõhus on selle kasutus. Samuti ka see, et kui keskkonnasäästlik on metsamajandamine üldse.

Iga inimene saab olla roheline oma koduses majapidamises, kasutades loodussõbralikke kemikaale ja muid säästlikke materjale. Niisamuti võib loodust hoida ja roheliselt mõelda iga ettevõte, olgu suur või väike. Kokkuhoid võib olla ühelt poolt majanduskasu, aga teisalt on see ka keskonnahoid.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Rasmus Ruuda ütles, et 2030. aasta eesmärgiks on kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 70 protsenti võrreldes 1990. aastaga ning aastaks 2050 peab Euroopa Liit saavutama kliimaneutraalsuse.

«2030. aasta eesmärk on Eestil üks EL-i ambitsioonikamaid. Sealjuures oleme 2019. ning 2020. aastatel olnud EL-s kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise esirinnas ning seda just tänu kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest energeetikasektorist. Kuivõrd energeetikasektoris on suuremamahuline heitkoguste vähenemine juba toimunud, kasvab tulevikus KHG heitmete vähendamisel roll teistel sektoritel, näiteks transport ja põllumajandus,» märkis Ruuda.

Millised on rohemajanduse proovikivid, mis Eesti tuleb ületada?

«Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel on palju n.ö. «madalal rippuvaid vilju» juba nopitud ning järgmiste vähendamise protsentide jaoks peame rohkem tööd tegema. Seda kõigis valdkondades. Energeetika roll kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise vedurina hakkab kliimaneutraalsuse eesmärgile lähemale jõudes vähenema ning teiste sektorite roll sellevõrra suurenema,» selgitas Ruuda.

Et energiatõhusalt tarbida ja kliimaneutraalselt energiat toota, on vaja teha suuri investeeringuid. «Käesoleval kümnendil on kahetsusvabadeks investeeringuteks investeeringud taastuvenergiasse ning energiatõhususse,» ütles Ruuda. «Esialgu oleme hästi mitmesuguste EL-i rahastute vahenditega kaetud. Kogu investeeringuvajaduse katmiseks peame järk-järgult liikuma turupõhiste või peaaegu toetusvabade lahenduste poole. Soomes näiteks maismaatuuleparke rajatakse juba toetusvabalt. Töötame selle nimel, et selline arendustegevus saaks toimuda ka Eestis. Selleks peame riigina eemaldama barjäärid ja piirangud.»

Tuuleparkide rajamist teeb lihtsamaks kaitseministeeriumi kõrguspiirangute eemaldamine, meretuuleparkide taarvis võtab valitsus sügisel vastu merealade planeeringu.

«Mida rohkem on arendusi ja nendevahelist konkurentsi, seda parema hinnaga taastuvenergiat saame. Edasi tuleb tööd teha kohaliku kasu instrumendiga ning looduskaitse ja kliimaneutraalse energiatootmise kooseksisteerimisega. Vähemtähtis ei ole ka finantseerijates, pankades huvi tekitamine turupõhiste investeeringute rahastamise vastu,» kommenteeris Ruuda.

Energiatõhus rohemajandus tähendab suuri muutusi. «See ei saa olema lihtne ülesanne ja tähendab olulisi muutusi nii selles, kuidas me toodame kui ka selles, kuidas me tarbime,» keskkonnaministeeriumi nõunik Ivo Krustok. «Kõik see vajab arenguid rohetehnoloogias - viise kuidas vähendada või vältida jäätmeteket, uusi liikumisviise, energia salvestamise ja transportimise viise. Seega on väga oluline mõista nii probleemi suurust, kui ka muidugi võimaluste rohkust.»

«Kui me ei suuda ise nii endale, kui ka teistele vajalikke tehnoloogiad toota, et uues majanduses ellu jääda, peame need sisse ostma. Kui suudame, saame ise võita palju nende ekspordist,» märkis Krustok.

Viimased aastad on toonud ka teise väga olulise muudatuse - järjest suurema tähelepanu all on see, mida pidada rohetehnoloogiaks, sest oht rohepesuks on väga suur.

Krustok märkis, et 2018. aastast on jõudsalt arendatud kestliku rahastuse raamistikku, mis määrab ära ka selle, millesse investeerimist võib nimetada kindlameelselt keskkonnakestlikuks. Niinimetatud kestliku rahastuse taksonoomia selgitab turuosalistele, et keskkonnakestlik investeering on selline, mis panustab oluliselt vähemalt ühe keskkonnaeesmärgi saavutamisse ja ei kahjusta oluliselt ühegi teise saavutamist.

«Näiteks ei tohiks selle järgi lugeda kestlikuks projekti, mis küll suurendab taastuvenergiat, aga kahjustab oluliselt elurikkust või kliimamuutusega kohanemist. Sellel aastal hakkavad need kriteeriumid vaikselt selginema ja sellega peavad arvestama nii rohetehnoloogiate arendajad kui ka investorid, kes sellest huvitunud on,» kinnitas Krustok.

Millega selles valdkonnas on Eesti hästi hakkama saanud?

Krustok märkis, et Eesti on olnud väga tubli iduettevõtluse arendaja. «Meil on tugev ja kiiresti arenev iduettevõtluse sektor, mis on suutnud pakkuda globaalset majandust mõjutavat innovatsiooni,» ütles Krustok.

Startup Estonia andmebaasi järgi on Eestis praegu 50 CleanTech valdkonna iduettevõtet - neist suurimad Comodule, Roofit.solar ja Solarstone. Peale selle on Eestist välja kasvanud maailma mastaabil tegijad nagu Skeleton Technologies, mis aitab lahendada energia salvestamisega seotud muresid. Bolt, mis panustab uute liikumislahenduse arengusse. Sixfold, mis tõhustab logistikat suurte andmete abil ja näiteid on teisigi.

«Eestis on rohetehnoloogia arendamise potentsiaali nähtud ja ka lahendusi osatakse leida. Sellesse panustavad ka ülikoolid, kelle jaoks on rohepööre aina olulisem,» märkis Krustok. Ta tõi näiteks, et TalTech plaanib saada kliimaneutraalseks aastaks 2035. Samuti tegutsevad ettevõtete arengukiirendid, kes on loonud eraldi rohetehnoloogia fookusega klastreid ja programme.

«Eesti ettevõtted aktiivsed ka äridiplomaatia suunal, et loodud rohetehnoloogia lahendusi ka väljapoole Euroopat eksportida. Nii on koostatud keskkonnahoidlike lahenduste tutvustamiseks faktilehed ringmajanduse, energiaefektiivsuse ja targa linna teemal,» ütles Krustok.

Krustoki sõnul on Eesti arengule ja konkurentsivõimele oluline, et suudaksime toetada rohetehnoloogia arengut alates teaduslaboritest kuni ekspordikvõimeka ettevõtteni.

«Eesti väiksusest tulenevalt on see ilmselt paratamatu, et ühel hetkel liiguvad ettevõtted Eestist välja, kuid nad ei tohiks ära liikuda sel põhjusel, et neid sellel teekonnal ei toetata,» arvas Krustok.

Krustoki sõnul on teadmised rohetehnoloogiast üsna lünlikuklt levinud. «Kuigi üldiselt on Eestis tugev loodusteaduste taust, oleme ökoinnovatsiooni osas veel EL-i keskmisest kolmandiku võrra maas,«» ütles Krustok. «Rohetehnoloogia puhul on tähtis mõista probleemide seotust - vaid ühele keskkonnaprobleemile keskendudes, võib teised hullemaks teha.»

Krustok ütles, et Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud kestliku rahastuse taksonoomia aitab kaasa mitmekülgsele lähenemisele.

Krustok ütles, et Eestis on veel arenguruumi ressursside targemaks kasutamiseks või ka jäätmete käitlemiseks. «Kogu materjal, mis on ringlusesse toodud, peaks olema kasutatud nutikalt, võimalikult suure väärtusega, sh ühiskondliku väärtusega, ja läbima võimalikult palju kasutuse tsükleid,» ütles Krustok.

«Materjalide hea liigiti kogumine on aluseks ringmajandusele ja suurele osale ressursse vähendavale innovatsioonile. Samaväärselt on iga kohalik ressurss, mida meie ettevõtted ära ei kasuta, raisatud ja tõstab keskkonnakoormust. Nutikad lahendused materjalide valdkonnas on kindlasti teema, mida ka EL välja antava kestliku tootepoliitika raamistikus nii tarbijate kui ka tootjate vaatest arendada,» lisas Krustok.

Märksõnad
Tagasi üles