:format(webp)/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
/nginx/o/2019/08/13/12463259t1h76d6.jpg)
Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on keskonnaameti kehtestatud raiekeelud erametsades ebaproportsionaalsed ja eesmärgipäratud.
Erametsaliit: meil ei ole võimalik elada nii, et ükski lind ega loom ei kannataks (1)
Erametsaomanikke koondava liidu teatel ei saa keeldude ja käskudega olukorda lahendada. «Meile läheb väga korda looduse käekäik. Ka meie ei soovi, et metsatöid tehes linnupoegi ja -mune «pritsiks». Seetõttu oleme metsaomanikele töötanud välja vastavad juhendeid, kuidas kevadiste raietööde käigus kahjusid minimeerida. Meie selge seisukoht on, et inimesi tuleks keskkonnateadlike otsuste tegemisel motiveerida,» ütleb Eelmaa.
Ta möönab, et kõiki kahjusid vältida pole võimalik. «Kevadise metsaraiega kaasnevad kahjud on loomulikult olemas, aga meil ei ole võimalik elada nii, et ükski lind ega loom ei kannataks. See on paratamatu. Me peame kahjusid minimeerima, aga neid ei saa viia nulli. Kui me taotleks sellist eesmärki, siis me peaks kogu elu seisma panama.»
Metsaomanike esindaja toob välja, et raietegevuse looduskahjud ei piirdu ainult lindudega. Pinnasekahjustuste vähendamiseks on kevad-suvine aeg sageli hoopis parem aeg, ütleb Eelmaa. «Klassikaliselt peaksid põhilised metsaraied toimuma sügisest kuni kevade alguseni. Aga viimasel ajal on olnud aastaid, kus pole maa ära külmunud ning talvist raieperioodi pole üldse olnudki. Seetõttu ongi raierahu alla jääv aeg sageli aasta kõige kuivem periood, kus saab pinnast kõige vähem kahjustades raietöid teha. Ja see ei ole massiline: kevad-suvisel ajal tehtavad raied on olnud ajalooliselt kõige vähem intensiivsemad.»
Väiksed ei pääse löögile
Erametsaliit toob probleemina välja ka paindlikkuse kadumise. «Lauskeeld tekitab probleeme ka hädaraiete tegemisel. Kui me tahame üraskikahjustuste likvideerimiseks teha raieid, siis need on just sellisele kevad-suvisele perioodi jäävad tööd, kuna ürask hakkab just siis lendama.»
Eelmaa teatel mõjuvad sellised otsused laastavalt metsaomanike tegutsemisinnule. «Meie liikmed on juba tõsise probleemina välja toonud, et kui suured metsamajandajad - kel on oma raietehnika - saavad veel oma tööd ära teha, siis väikemetsaomanikule on tehnika seni olnudki saadaval kevad-suvisel ajal, mil metsamasinate koormus väiksem.»
Kui kevadel enam raiuda ei saa, ei pruugi abi olla ka avanenud rahakottiraudadest. «Probleeme masinate kättesaamisega on juba täna. Hind ei loe, kuna tehnikat on loetud ühikud. Kui suurtel tegijatel on püsilepingud peal, siis väikemetsaomanikud ei pääsegi löögile. Ja nüüd pannakse see kevadine akengi kinni,» on Eesmaa kriitiline.
Erametsaliit näeb, et säärane sündmusteahel võib tekitada soovitule vastupidise reaktsiooni. «Kui nüüd väikemetsaomanikul kindlus ära kaob, siis ta müübki oma metsamaa ära. Ja kui kinnistud maha müüa, siis aeg on näidanud, et sellega tavaliselt raiesurve hoogustub, mitte ei vähene. Kui inimesed ei näe perspektiivi, siis võetaksegi raha kiirelt välja ega mõelda pikaajalisemalt. Kuna see olukord näib metsaomanike jaoks ebaõiglane, tekitab see trotsi ja nad ei võtagi loodushoiu ideed vastu.»
Negatiivseid mõjud ei piirdu Eesmaa hinnangul ainult väikemetsaomanikega. «Kui talveperioodil ei ole suudetud puitu varuda ja kevadel raiuda ei saa, võivad tööstustel tekkida materjali ja tarneahela probleemid. See teema on palju komplekssem ja me võime näha mõjusid seal, kus ma täna neid aimatagi ei oska.»
Mõjud on tõendamata
Erametsaliidu eestkõneleja sõnul pole seegi tõestatud, et raierahu kehtestamisel linnustikule märkimisväärne positiivne mõju oleks. «Me peaksime püüdma läheneda komplekselt ja teaduslikult: uurima põhjalikult lindude arvukuse trende. Praegu on ainult hinnangud, tõsiseid uuringuid ei ole. Seetõttu ei ole ka täpselt teada, millised tegurid ikkagi päriselt lindude arvukust mõjutavad. Hindame need ära, siis saame ka kohaldada meetmeid. Täna käib see suuresti oletuse pealt. Raierahuga majandusele tõsist põntsu pannes võib juhtuda, et 10 aasta pärast tõdeme, et ei saavutanud midagi.»
Seetõttu tulekski metsaomanike esindaja sõnul analüüsida esmalt tänast olukorda. «Toon välja, et riigimetsas kehtib raierahu juba 20 aastat. Tänaseks peaksid need mõjud lindudele olema juba ilmnenud. Aga sellist uuringut ei ole, mis oleks eeldatavalt positiivset mõju uurinud. Saan aru, et linnustiku probleemid on pigem seotud rände- ja maaspesitsevate lindudega. Kui me mõtleme, et kevadel tehakse raieid 0,1-0,2 protsendil Eesti metsadest, siis see ei saa mõjutada populatsioone.»
Erametsaliit ootab, et initsiatiivi võtaksid poliitikud. «Säärane olukord, kus keskkonnaamet ühtäkki otsustab kohtumäärusele viidates ise hakata õigust looma, ei ole kohane. See peaks olema poliitilise tasandi otsus. Mina annaks selle hea meelega poliitikute otsustada: et poliitikud paneks kõik aspektid kaalukausile ja püüaks leida mõistliku lahenduse,» ütleb Eelmaa.