Aas toetab keskpanga ettepanekuid, kuid viitab andmete erinevusele
/nginx/o/2019/08/06/12440147t1h6e9b.jpg)
20. mai 2021, 15:54
/nginx/o/2021/05/12/13777255t1h0c2a.jpg)
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa (Keskerakond) teatel näeb KredEx käendusega antud laenude osakaalu kinnisvaraturul väiksemana kui keskpank.
Eesti Panga juht Madis Müller saatis teisipäeval Taavi Aasale kirja, osutades, et KredExi käendusega laenude osakaal on viimase viie aastaga kõigis uutes eluasemelaenudes kahekordistunud ja jõudnud ligi 30 protsendini. Sestap soovitas keskpank käenduse tingimused üle vaadata, et vältida turu ülekuumenemist.
Aasa sõnul ei viita KredExi enda statistika sellisele kasvule. «KredExi andmete põhjal on käenduste iga-aastaste kasutamine alates 2017. aastast üsna stabiilne ning nende mõju kinnisvaraturule pole oluliselt muutunud. See on üks koht, mis vajab Eesti Pangaga koos ülevaatamist, millest tuleb andmete mõningane erinevus,» kirjutab Aas.
Ettepanek: laen vaid esimese kodu soetamiseks
Majandus- ja taristuministri sõnul on ta üldiselt Eesti Panga ettepanekutega nõus. «Mõistan Eesti Panga muret ja nõustun, et kui kinnisvaraturg on üle kuumenemas, siis tulebki leida viise, kuidas seda maha jahutada,» vastas Aas. «KredEx ja MKM (majandus- ja kommunikatsiooniministeerium - toim) on Eesti Panga ettepanekutega suuresti ühel nõul ning leiame, et KredExi käenduse sihtrühmad tuleb üle vaadata ning ajakohastada ja täpsustada lähtuvalt aspektidest, mis võivad tekitada turul kinnisvaramulli.»
Eesti Pank soovitas ministeeriumil kaaluda käendusega antava kinnisvara energiaklassi nõude karmistamist. Aas on selle mõttega päri. «Näiteks on meil juba võetud suund, et energiatõhusa eluaseme laenukäenduse energiamärgise klass C tuleks muuta kõrgemaks ehk B peale. Vastav määrus on juba majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ka ette valmistatud, kuid on jäänud ootele vajadusest muuta määrust ka seoses plaanitavate uute elamumajandusmeetmetega, mis on suunatud maapiirkondade turutõrke leevendamiseks,» kirjutas Aas.
Minister toetab ka keskpanga ettepanekut pakkuda käenduse võimalust vaid esimese eluaseme soetamisel. «Oleme nõus, et käendusega tuleks liikuda selles suunas, et seda oleks võimalik kasutada vaid juhul, kui laenuvõtjal eluase puudub. Näeme, et KredExi käendust soovitakse viimasel ajal rohkem kasutada ka juhul, kui laenuvõtjal on juba eluase olemas, kuid see üüritakse välja ning ostetakse uus suurem. Sellises olukorras ei ole ka meie hinnangul riiklik käendus põhjendatud – pere kasvamise korral tuleks KredExi käendust kasutades vanast eluasemest siiski loobuda.»
Mõttekoht on ka laenuvõtja vanusepiir
Samas rõhutas Aas vajadust tagada riiklik tugi eelkõige noortele peredele. «Kui tahta turgu maha jahutada, tuleb kõige hoolikamalt jälgida seda, et me ei võta esimese kodu loomise võimalusi noortelt peredelt ja noortelt spetsialistidelt. Muidu korraliku sissetulekuga noored on paratamatult olukorras, kus on vähem võimalusi korteri esimeseks sissemaksuks omafinantseering kokku saada, sest seljataga pole aastatepikkust töökogemust või nõuavad lastega seotud väljaminekud üürimaksmise kõrval oma osa.»
40-aastaste toetamine on aga majandus-ja taristuministri sõnul mõttekoht. «Praegu on noore pere sihtgrupi tingimuseks, et laenuvõtja laps peab olema alla 15-aastane, kuid see on läbirääkimiste koht, kas peaks arvesse võtma ka näiteks taotleja vanust. KredExi andmed näitavad, et möödunud aastal võetud käenduste hulgas oli 7% lastega peresid, kus laenuvõtjad olid üle 40aastased. Samal ajal tuleb ka arvestada, et Eesti demograafilist struktuuri silmas pidades peaks nõudlus KredExi käenduse järele tulevikus pigem vähenema.»
Aasa teatel on nad igal juhul valmis koos keskpangaga võimalikke lahendusi otsima. «Tahame jõuda KredExi ja Eesti Pangaga korralikult läbimõeldud ja ühiselt kokkulepitud tulemusteni, mistõttu on meil plaanis omavahel kohtuda ja arutada, kuidas käenduseid ümber kujundada nii, et kõige haavatavam sihtgrupp seetõttu ei kannataks. Meie soov on, et riiklikud juba olemasolevad ja ka plaanitavad elamumajandusmeetmed moodustaksid eelkõige ühtse hästitoimiva terviku, misläbi eluruumide kättesaadavus paraneks.»