Õliühing: aktsiisitõus võib lennutada diislikütuse hinna 25 senti kõrgemaks kui Lätis

Kütusehinnad Lätis Ceraukste Circle K tanklas eelmisel aastal. Foto: Andres Einmann

Aktsiisitõus ei ole Eesti õliühingu hinnangul vaid piirikaubanduse küsimus. Ühingu teatel võib Eestis müüdava diislikütuse hind 2022. aasta talvel ähvardada tõusta kuni 25 senti kõrgemale kui Lätis. 

Kolmapäeval läbis riigikogus esimese lugemise Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE), mis hoiaks ära järgmise aasta mais kehtima hakkavad aktsiisitõusud ja lükkaks need vähemalt aasta võrra edasi, kirjutas Postimees varem. 

Eelnõu ettekandja Aivar Kokk (Isamaa) usub, et aktsiisitõus soosiks piirikaubandust. Temaga on sama meelt Eesti õliühing. 

«Eesti kütusesektor loodab, et riigikogu liikmed nii koalitsioonist kui ka opositsioonist peavad silmas ka seda, et liikudes edasi tänase valitsuse plaaniga ja tõstes aktsiisi tagasi tasemele 49,3 senti/liitri kohta (ehk 12,1 senti kõrgemale kui hetkel kehtiv aktsiisimäär), on kohalik kütusetarbija situatsioonis, kus 2022. aasta talvel võib diislikütuse hind Eestis olla kuni 25 senti kõrgem kui Lätis ja Leedus,» sõnas ühingu tegevjuht Mart Raamat. 

Raamat lisas, et alates eelmisest aastast kehtivad Eestis Baltikumi rangeimad biokütuse segamise nõuded. «Kuna biokütused maksavad ligi kolm korda rohkem kui fossiilne diislikütus, siis on juba praegu Eesti kütuse omahind märgatavalt kõrgem kui Lätis. Aktsiisitõusuga on tegelikult riik diislikütuse hinnale andmas topeltlööki ja diislikütuse müügihindades tekivad ajalooliselt suured ja drastilised käärid Eesti ja ülejäänud baltikumi vahel,» rääkis Raamat.

Tegu pole tema sõnul enam pelgalt piirikaubanduse küsimusega: «Pigem tuleks muret tunda, kuidas Eesti ettevõtted sellises konkurentsisituatsioonis ellu jäävad ja mis saab Eesti inimeste ostuvõimest,» sõnas Raamat.