Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Maksuamet kaotas tagatisraha vaidluse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tartu lähedal Kõrvekülas tegutseva tanklaafirma omaniku kaebuse peale leidis riigikohus, et maksuametil pole õigust lühikest aega tegutsenud kütusefirmadelt nõuda 100 000 euro suuruse tagatisraha tasumist.
Tartu lähedal Kõrvekülas tegutseva tanklaafirma omaniku kaebuse peale leidis riigikohus, et maksuametil pole õigust lühikest aega tegutsenud kütusefirmadelt nõuda 100 000 euro suuruse tagatisraha tasumist. Foto: Margus Ansu

Riigikohus leidis teisipäeval avalikustatud lahendis, et maksuametil pole õigust lühikest aega tegutsenud kütusefirmadelt nõuda 100 000 euro suuruse tagatisraha tasumist, riigikassat võivad nüüd tabada ka kahjutasu nõuded.

Kütusemüüjad pidid eelmise aasta 31. maiks tasuma 100 000 euro suuruse tagatisraha. Maksuamet võis summat kahandada, kuid vähem kui kolm aastat tegutsenud firmade puhul polnud see lubatud.

Uue maksupettuste vastu võitlemise korra vaidlustasid kümned firmad, kellest üks suutis riigikohtus välja võidelda otsustava lahendi. Tartu lähedal Kõrvekülas tegutseva tanklafirma omanik Andrei Kobõljatski polnud eile valmis intervjuud andma.

Ometi oli just Kõrveküla tankla kaebus, mida esindas Varuli advokaadibüroo advokaat Helmut Pikmets, põhjuseks, miks juba ligi aasta kestnud vastasseis kütusefirmade ja maksuameti vahel päädis seadusepügalate kuulutamisega põhiseaduse vastaseks.

«Riigikohtu otsus on täitmiseks kohustuslik selle tegemise päevast,» kommenteeris Pikmets. «Maksutagatisega seonduvalt on Tallinna halduskohtusse pöördunud kümneid ühinguid, kes on kohtult palunud esialgse õiguskaitse kohaldamist. »

Rahandusministeeriumi statistika näitab, et mullu aprillis kehtima hakanud seadusemuudatus kasvatas oluliselt kütuse käibemaksu laekumist, samuti vähenes järsult uute firmade hulk, kes soovisid hakata kütuseäri ajama.

Seni oli ju petturite põhiline võte olnud see, et registreeriti firma, mis tegi kiiresti mõned tehingud. Enne käibemaksu tasumist sattus ettevõte raskustesse ja pankrotistus. Kütus tuli riiki, kuid riigikassa sellelt makse ei näinud.

Rahandusministeeriumi aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla ütles eile, et mullu teisel poolaastal laekus kütuseärist käibemaksu umbes 50 miljonit eurot rohkem kui üle-eelmisel aastal samal ajal.

«Riigikohus on tunnistanud selle tingimuse – firmal peab olema vähemalt kolmeaastane kogemus kütuse käitlemisel – põhiseadusega vastuolus olevaks ja seetõttu seda tingimust tagatise vähendamise alusena enam rakendada ei saa,» lausus Uusküla. «Riigikohtu otsus on meile täitmiseks.»

Uusküla lisas aga, et tagatise regulatsioon tervikuna jääb toimima. Seega firmad, kes seaduse jõustumisel mullu 1. aprillil olid kütuseäri enda tegevuseks registreerinud, kuid polnud vähemalt kolm aastat tegutsenud, pääsevad kohustuslikust 100 000 euro tagatisest. Kuid näiteks uued alustajad peavad selle raha igal juhul leidma.

Tagasi üles