/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/05/19/13788519t1hfb33.jpg)
Eesti Väikepruulijate Liidu hinnangul käitub riik väiketootjatega ebaõiglaselt, tehes kannapöörde ja ühtäkki keeldudes üle võtmast Euroopa Liidus (EL) kehtima hakkavat soodusaktsiisi väiketootjate siidrile ja teistele kääritatud jookidele.
Väikepruulijad: riik käitub väiketootjatega ebaõiglaselt
Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liikme Tiina Kuuleri sõnul kehtib tootmismahust tulenev aktsiisisoodustus juba õlle väiketootjatele, kuid valitsus plaanib ootamatult muuta kurssi ning jätta siidri ja teiste kääritatud jookide tootjad aktsiisisoodustusest ilma.
«EL-i vastav direktiiv, mis annab võimaluse pakkuda väiketootjatele aktsiisisoodustust, on liikmesriikidele küll vabatahtlik, ent lõviosa EL-i riikides puudub sootuks alkoholiaktsiis. Eesti väiketootjad pannakse nii konkurentidega põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda,» selgitas Kuuler pressiteates.
Kuuleri sõnul tegutsevad 90 protsenti väiketootjatest maapiirkonnas, elavdades ja rikastades sellega maapiirkonna tegevust ja ühtlasi takistades ääremaastumist. Maksusoodustus puudutaks 39 väiketootjat ja iga tootja võidaks hinnanguliselt keskmiselt 800 eurot kuus – selle summa saaks investeerida töötasudesse või arendustegevustesse.
Juhatuse liikme hinnangul on arusaamatu, miks Eesti riik üritab pärssida mikroettevõtete tegevust, maksustada neid nagu suurettevõtteid ning rängemalt kui konkureerivaid välismaiseid väiketootjaid. Kuuleri sõnul on Eesti varem teinud ise ettepaneku kääritatud joogi soodusaktsiisi kohta, koostanud sellele ettepanekule mõjuanalüüsi ja leidnud, et sellega seonduvalt täiendavaid kulusid ei kaasne.
«Seda ootamatum on uue valitsuse koostatavas aktsiisiseaduse eelnõus olev loogika, et soodustuse rakendamisega seonduvad IT-kulud kaaluvad üles väiketootjate ebavõrdsesse olukorda panemise,» nentis ta. Kuuleri sõnul näib, et praeguse valitsuse ajal oli vaja väiketootjad ilmtingimata soodustusest ilma jätta ja selle ettekäändeks kargasid IT-kulud üleöö lakke.
Mõjuhinnang on muutunud viimase seletuskirja põhjal koos valitsuse vahetusega risti vastupidiseks.
«Mõjuhinnang on muutunud viimase seletuskirja põhjal koos valitsuse vahetusega risti vastupidiseks – nüüd leitakse, et IT süsteemi ümberseadistamisega kaasnevad ületamatult suured kulud. Väiketootjatena kasutame me igapäevaselt neid IT-süsteemide ja meie kogemuse põhjal on tegemist kahe lisarea ja arvutusloogika lisamisega süsteemi,» ütles Kuuler.
«Me ei saa nõustuda hinnanguga suurte kulude kohta, seda enam, et eelmise valitsuse ajal selliseid kulusid ei nähtud,» toonitas juhatuse liige.
Väiketootjad on saatnud rahandusministeeriumile ettepaneku, et vaadataks üle seaduse muutmise mõjuhinnangud ja tehtaks kohandused vastavalt Eesti majanduse reaalsele olukorrale.
«Väiketootjatele ja meiega seotud sektoritele, nagu puuvilja- ja marjakasvatus ning turism, on seaduse muutmise mõju suur ning meie hinnangul ei kaalu see üles kaasneva IT-rakenduse seadistuskulu,» kinnitas Kuuler.
Eesti Väikepruulijate Liit on loodud 2013. aastal eesmärgiga arendada Eesti käsitööõlle, -veini ja -siidritootmise traditsioone ning edasi viia Eesti alkoholikultuuri pakkudes kvaliteetseid tooteid ja harides tarbijat. Liitu kuulub enamik Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest, kelle toodangumaht ei ületa 5 miljonit liitrit aastas.