Ardi Roosimaa: Tallinna ringtee äärsed vallad jätkavad kasvu, kuid kasu jaotub ebaühtlaselt

Ardi Roosimaa. Foto: Erakogu.

Viimaste aastate trende jälgides pole Eestis teist nii kiiresti arenevat põhimaanteed kui Tallinna ringtee. Samas ei ole kasv lõiguti ühtlane, mistõttu ei saa kõik pealinna ümbruse vallad sellest võrdset kasu. Kasvu jätkumiseks peavad oma panuse andma nii era- kui ka avalik sektor, kirjutab Restate’i nõukogu liige Ardi Roosimaa.

Tallinna ringtee areng on olnud väga kiire just viimasel viiel aastal – kui teistel põhimaanteedel on olnud kasv ühtlane, siis Tallinna ringteel on liikluskoormus sel perioodil kahekordistunud. Liiklustiheduse kasv peegeldab selgelt, et Tallinna lähiümbrus on demograafilises tõusus, mistõttu on logistika ja kaubanduse jaoks tegu soodsa piirkonnaga. Samas ei jaotu kasv lõiguti ühtlaselt ja seega ei saa kõik pealinna ümbruse vallad sellest võrdset kasu.

Siiani on väga hästi läinud peamiselt Saku ja Rae vallal. Nende valdade haldusalas on kõige suurem osa Tallinna ringteest ning esimesed tänapäevased tööstuspargid loodi Tänassilma ja Jüri piirkonda juba ligi 20 aastat tagasi. Pargid on paisunud suurteks, peaaegu omaette linna mastaabiga tõmbekeskusteks. Logistika-, tööstus- ja laoettevõtte jaoks on nähtavus oluline, mistõttu ei ole suurele alale jaotunud äripark alati kõige parem variant. Suurtele liikussõlmede lähedal olles paistab ettevõte paremini silma ning ühendusteede olukord on soodsam. Seega on loogiline, et lähiaastatel laieneb Tallinna ringtee äärne äripiirkond üha enam ka Harku, Saue ja Kiili valla territooriumile.