/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/06/29/13178037t1hcc35.jpg)
Rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsleri Märten Rossi sõnul on riigi laenuvajadus sellel aastal 1,6 miljardit eurot, aasta alguses prognoositi selleks veel kaks miljardit eurot, kirjutab ERRi uudisteportaal.
Riik vähendas tänavust laenuvajaduse prognoosi 400 miljoni võrra (1)
Seejuures tänavusest 1,6 miljardi eurosest prognoositud laenuvajadusest on 500 miljonit praeguseks juba käigus.
«Oli oodata, et majanduse väljavaade on olnud eelmisest sügisest alates mõnevõrra positiivsem kui prognoositud ja [rahandusministeeriumi majandusprognoos] pigem kinnistas seda pilti. Isegi arvestades lisakuludega, mis kevadise koroonalainega tulid, nii et tegelikult on riigi laenuvajadus sügise võrdluses mõnevõrra väiksem,» selgitas Ross intervjuus ERRile.
Teise elemendina määravad laenu võtmist ka olemasolevad laenukohustused. Sel aastal aeguvaid lühiajalisi võlakirju oli riigil suurusjärgus pool miljardit eurot.
«Kolmas element, mis selle aasta laenuvajadust mõjutab, on see, kuidas me eelmise aasta lõpetasime,» märkis Ross. Majandusareng oli mullu mõnevõrra parem, kui aasta jooksul prognoositi.
«See tähendas, et aasta lõpul tegelikult defitsiit oli väiksem, aga meie likviidsuspositsioon ehk likviidsed varad olid suhteliselt kõrgel. Võib arvata, et sel aastal pole vaja seda taset hoida. Võib minna tavalisema režiimi juurde tagasi, mis tähendab, et kuigi defitsiit on koos laenu tagasimaksetega isegi suurem, siis bruto laenamisvajadus on prognoosi järgi praegu suurusjärgus 1,6 miljardit eurot, mis on vähem kui kaks miljardit,» rääkis Ross.
Asekantsleri sõnul pole mõtet eristada, milleks konkreetselt on kasutatud laenuraha ja milleks riigieelarvesse laekuvaid tulusid. «Riik võtab laenu ikkagi oma eelarvekulude katmiseks ja vahe tegemine, kas mingi osa kuludest on maksurahadega, mingi osa võlgu, see on tehniline,» ütles ta.
Aeguvad lühiajalised võlakirjad on riik praeguseks juba refinantseerinud, seda ligikaudu 400 miljoni euro ulatuses.
«Nüüd viimase kuu jooksul on meil laenu võetud ka nii-öelda teise laenu võtmise meetodi ehk rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide kaudu. Seda on küll summaliselt vähem, natuke üle 100 miljoni euro. Sedasama meetodit me lähikuudel ka kindlasti jätkame, nii-öelda Euroopa Komisjoni tööturu elavdamise laenuprogrammi raames võtame lähiajal üle 200 miljoni euro,» rääkis Ross.