R, 7.10.2022

Omavalitsusjuhid ei ole huvihariduse rahastamise kärpimisega nõus

Alexandra Saarniit
Omavalitsusjuhid ei ole huvihariduse rahastamise kärpimisega nõus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Lapsed huviringis. Foto on illustreeriv.
Lapsed huviringis. Foto on illustreeriv. Foto: Elmo Riig / Sakala

40 omavalitsusjuhti üle Eesti tegid täna valitsusele ettepaneku kärpe otsus huvihariduses ja huvitegevuses riigieelarve koostamise käigus ümber vaadata. 

Omavalitsuste juhid üle Eesti pöördusid valitsuse poole seoses riigieelarve strateegiaga, kus on ette nähtud aastatel 2022-2025 omavalitsustele eraldatavat huvihariduse ja -tegevuse toetust vähendada aastas seitsme miljoni euro ulatuses. Kogusummas tähendab see omavalitsuste eelarvetele miinus 28 miljonit eurot, vahendas liit. 

«Tänane omavalitsuste tulubaas katab kõige napimalt ära seadusandja poolt omavalitsustele pandud ülesanded. Seega ei ole omavalitsustel vabu vahendeid ja meil ei ole võimalik asendada neid kulusid teiste vahendite arvelt nii nagu ekslikult märgib haridus- ja teadusminister pr Liina Kersna,» tõi liit välja. 

Lisaks juhtisid omavalitsuste juhid tähelepanu asjaolule, et toetuse vähenemisel peavad omavalitsused vähendama ka huvihariduse ja huvitegevuse mahtu. Juhid tervitavad kooliõpetajate palgatõusu, kuid märgivad samas, et palkasid on vaja tõsta ka lasteaia ja huvihariduse õpetajatel ja need vahendid peavad omavalitsused samuti täiendavalt leidma.

Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Heiki Hepneri sõnul on selline omavalitsuste tulubaasi vähendamine väga valus löök lastele ja noortele, kelle kooliväliseid tegevusi kärbe märgatavalt vähendab. «Tervisekriisist tekkinud auk huvihariduses ei saa mitte kaetud, vaid veel suuremaks tehtud. Samuti saaks tagasilöögi regionaalpoliitika, sest enam kaotavad raha maapiirkonnad,» kinnitas Hepner. 

Omavalitsusjuhid paluvad 2022. aasta riigieelarve koostamise käigus mitte vähendada omavalitsustele eraldatavat huvihariduse ja huvitegevuse toetust.

Postimees kirjutas aprilli lõpus, et riigirahanduse halva väljavaate tõttu pidid kõik ministeeriumid leidma riigieelarve strateegias kärpekohti ning haridusministeerium otsustas ühe meetmena vähendada omavalitsustele jagatavat huvitegevuse toetust poole võrra: seniselt 14,25 miljonilt 7,25 miljonile.

Valik ajas turri omavalitsusjuhid, kes peavad kärbet omavahenditest katma hakkama või huviringid sootuks sulgema. «See on väga nördimapanev otsus, mis näitab, et riiki ei saa usaldada. See on täpselt see, mida me omavalitsustes kõige rohkem kardame: et riik loob toetuse ning ühel hetkel võtab ta selle lihtsalt ära», ütles Marika Saar (SDE), Elva abilinnapea kultuuri ja spordialal.

Märksõnad
Tagasi üles