Uus planeering paneb paika merel lubatud tegevused

Liivi lahte on kavas rajada mitu meretuuleparki. Foto: MICHAEL KOOREN/REUTERS

Rahandusministeeriumis valmis Eesti mereala täpsustatud planeering, kus näidatakse ära piirkonnad, kus saaks tulevikus tuuleenergiat toota ja vesiviljelusega tegeleda. Tegemist on viimase kooskõlastusringi ja täiendava avalikustamisega enne lõpliku versiooni valmimist.

Eesti mereala planeeringu põhilahendus ja selle mõjude hindamine on 18. maist kuni 18. juunini avalikul väljapanekul ning selle aja jooksul saab rahandusministeeriumile esitada ettepanekuid. Seejärel läheb planeering põhimõtteliselt lukku.

Mereala ruumiline planeerimine on oluline merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. See võimaldab määratleda, kus ja millistel tingimustel on merealal inimtegevuse elluviimine kõige otstarbekam. Mis tahes inimtegevuse tingimuseks merealal on merekeskkonna hea seisundi saavutamine või säilitamine. Tegemist on planeeringu täpsustusega, kuhu on sisse viidud 2020. aasta avalikel aruteludel tehtud ettepanekud, ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Triin Lepland.

«On täpsustatud nii veelindude rändekoridoride kui ka kalade kudealade skeemkaarte,» selgitas Lepland. «Planeering seab suuniseid ja kohustusi erinevate merekasutusalade jaoks, näiteks ekspertide kaasamise ja koostöökohustuse. See toob muudatusi senisesse tegevuste kavandamisse.»

Hiiumaad ja Pärnu lahte ei puuduta

Mis puudutab Liivi lahte ja Hiiumaa rannikule planeeritud tuuleparke, siis neid see mereala planeering ei puuduta. Mõlema piirkonna kohta on juba varem valminud piirkondlik mereala planeering ja uus, tervet Eesti mereala kattev planeering varasemaid planeeringuid ei muuda.

«Küll aga paneb mereala planeering paika täpsed alad ja annab vastuse küsimustele, kas, kuhu ja mis tingimustel on võimalik tuuleparke rajada,» selgitas Lepland. Alles järgmises etapis selgub, kuhu on võimalik tuulikuid panna.

Vesiviljeluse kohta on toodud välja alad, kus sellega tegeleda ei saa - enamus merealast on selleks sobiv. Samuti on kirjeldatud tingimused, kus ja kuidas seda teha saab.

«Põhiline planeeringu fookus on uutel kasutustel: tuuleenergia ja vesiviljelus, mis on kaks uut mere kasutusala,» märkis Lepland. 

Planeeringu muudatusi saab ka hiljem algatada

Selle planeeringu mõistes on tegu viimase arvamuste avaldamise ringiga. Pärast seda tehakse viimased täpsustused ja sügisel avalikustatakse planeeringu lõppversioon, millele uusi ettepanekuid enam teha ei saa.

Tulevikus on võimalus algatada arendushuvist lähtuvaid väiksemate alade planeeringumenetlusi, selgitas Lepland.

Mereala planeering on plaanis valitsusel kinnitada novembris.