/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/05/17/13785427t1hae48.jpg)
Riigikohtu üldkogu tunnistas põhiseadusevastaseks olukorra, kus majandus- ja taristuminister ei kehtestanud ehitusvaldkonnas pädevate isikute hariduse ja töökogemuse nõudeid, vaid jättis need kutsenõukogu otsustada.
Riigikohus: ehituse kutsenõuded tuleb kehtestada ministri määrusega (1)
Vaidlusalune juhtum puudutas teedeehitajat, kes taotles diplomeeritud teedeinseneri 7. taseme kutset. Kutsekomisjon jättis taotlejale kutse andmata, sest tema haridustase ei vastanud kutsenõukogu kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.
Haldus- ja ringkonnakohus jätsid ehitaja kaebuse komisjoni otsuse peale rahuldamata, kuid riigikohtu halduskolleegiumil tekkis kahtlus, et kaebaja õigusi piirati põhiseadusevastaselt.
Riigikohtu halduskolleegium andis kohtuasja riigikohtu üldkogule, kuna selle lahendamisel ilmnes, et minister võib olla jätnud vaidlusaluseid suhteid reguleeriva asjassepuutuva õigusakti põhiseadusvastaselt andmata või selle andmise põhiseadusvastaselt edasi volitanud.
Rikuti kutsevabadust ja õigust tegeleda ettevõtlusega
Asja arutanud riigikohtu üldkogu otsustas täna, et ehitusseadustiku põhjal oleks tulnud ehitusvaldkonnas pädevate isikute kvalifikatsiooninõuded kehtestada majandus- ja taristuministri määrusega ja selle puudumine on põhiseadusega vastuolus.
Üldkogu hinnangul riivab selline olukord kaebaja kutse- ja ettevõtlusvabadust, sest ehitusseadustik lubab osal ehitusega seotud tegevusaladel töötada pädeva isikuna üksnes juhul, kui on olemas haridusel ja töökogemusel põhinev kutse või muu pädevustunnistus. Säärane piirang on põhimõtteliselt õigustatav neis valdkondades tegutsemisega kaasnevate riskidega inimese elule, tervisele, varale ja keskkonnale.
Seetõttu peab minister pärast tänast üldkogu otsust kehtestama võimalikult kiiresti hariduse ja töökogemuse nõuded, mille alusel oleks võimalik anda ehitusvaldkonnas kutseid.
Seetõttu peab minister pärast tänast üldkogu otsust kehtestama võimalikult kiiresti hariduse ja töökogemuse nõuded, mille alusel oleks võimalik anda ehitusvaldkonnas kutseid. Riigikohus rõhutas, et ehitusseadustik ei võimalda tal seda õigust kutsesüsteemi organitele edasi volitada.
Kõik seni ehitusvaldkonnas antud kutsetunnistused jäävad riigkohtu teatel jõusse kuni kehtivusaja lõpuni, kuid pooleliolevad kutse taotlemise menetlused saab lõpule viia alles pärast ministri määruse jõustumist. Ka konkreetse kaebaja taotlus tuleb siis viivitamatult uuesti läbi vaadata.
Riigikohus mõistis menetluskulude katteks kassatsioonikaebuse esitaja kasuks välja MTÜlt Eesti Ehitusinseneride Liit 5400 eurot ja MTÜlt Eesti Asfaldiliit 2700 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda.