/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/05/17/13784610t1h0179.jpg)
Elering jätkab Tallinnas ja Tartus õhuliinide asendamist maa-aluste kaablitega, programmi raames kaovad lähema kümne aasta jooksul Tartu linna ümbritsevad kõrgepingeliinid.
Tartu linn vabaneb kõrgepingeliinidest kümne aastaga
«Viimase kümne aastaga on Elering Tallinnas jõudmas punkti, kus tiheasustusega aladel paiknevad kõrgepinge õhuliinid on asendatud maakaablitega. Eleringi programm «Suurlinnad kaablisse» jätkub Tartus. Kavandatud tööd on küll suuremahulised ja võtavad aastaid aega, ent on ka suure mõjuga tartlastele: paraneb varustuskindlus, väheneb liinidest tulenev visuaalne reostus linnaruumis ning piirangutest vabaneb kümneid hektareid maad, mida saab muuks otstarbeks kasutama hakata,» ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Elering asendab maakaablitega kõik ringikujuliselt Tartu linna tiheasustusega alasid ümbritsevad 110-kilovoldised kõrgepinge õhuliinid. Rajatavate kaablite kogupikkus küündib mitmekümne kilomeetrini. Kaablid hakkavad ühendama Eleringile kuuluvaid Tartu ja Emajõe, Tartu ja Anne, Tartu ja Tööstuse ning Tööstuse ja Anne alajaamasid. Kõige suurem mõju on uute kaablite rajamisel Ränilinna, Ropka, Ihaste, Annelinna, Jaamamõisa, Raadi ja Supilinna linnaosadele.
/nginx/o/2021/05/17/13784614t1hf3e0.jpg)
Suurprojekti ettevalmistustööd teeb vastava hanke võitnud Leonhard Weiss OÜ, kes teostab projekteerimise ja trassivalikuga seotud tööd, hangib ehitusload, sõlmib kooskõlastused maaomanikega ja kohalike omavalitsustega ning viib läbi vajalikud geodeetilised uuringud.
Tartu abilinnapea Reno Laidre sõnul sõltub igapäevaelu väga palju elektrienergia olemasolust, selle kvaliteedist ja töökindlusest. «Et Tartu linn saaks toimida, selleks on olulised investeeringud liinivõrgu parendamisse. Kui kõrgepingeliinid viiakse maakaablisse, siis muutub oluliselt linna väljanägemine. See saab olema visuaalselt kaunim ja kõrgepingeliinide all olnud maale saab anda uusi kasutusotstarbeid,» ütleb Laidre.
Laidre sõnul kavandab linn jätta need maad peamiselt rohealadeks või siis rajada õhuliinidest vabaks jäävatesse koridoridesse kergliiklusteid ja linnatänavaid.
Linna üldplaneering näeb väikeses osas ette ka võimaluse kõrgepingeliinist vabaks jääva maa hoonestamist. Kõiki maste siiski ei demonteerita – osa neist saab uue elu kõrgust vajavate saatjate või vastuvõtjate kinnitamiskohtadena.