Hirm, et reisipiirangute lõdvenedes seni kodus puhanud ning siinset turimisektorit toetanud inimesed Eesti asemel välismaale tormavad, ei ole põhjendanud. Nii Eestis reisivate inimeste arv kui nende kulutused on mullusega sarnased või isegi suuremad, selgub EASi uuringust.
EASi turismiarenduskeskus uuris Eesti elanike sisereiside kavatsusi suvekuudel ja välisreiside kavatsusi selle aasta teisel poolel. Uuringu järgi võib praeguse seisuga eeldada, et nii Eestis reisivate inimeste arv kui ka nende reisikulutused on tänavu suvel mullusega sarnased või veidi suuremad.
Kui mullu suvel käis Eestis vaba aja reisil 73 protsenti vastanutest, siis sel suvel teeb tõenäoliselt mõne sisereisi 80 protsenti (sh 52 protsenti vastas «kindlasti» ja 29 protsenti «pigem jah»).
«Viimaste kuude turismistatistikas on siseturismi osakaal tavapäraselt 40 protsendilt tõusnud rohkem kui 70 protsendini. Kuna Lätist ja Soomest tuleva turismi teel on veel üksjagu takistusi ja ebaselgust, võib prognoosida, et ka see suvi tuleb nagu mullunegi üpris siseturisti nägu,» ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.
Lepiku sõnul on aasta jooksul tugevasti esile kerkinud vastutustundliku teenusepakkumise teema: «Kliente võidavad kindlasti need ettevõtted, kes on kogu kliendikogemuse ulatuses läbi mõelnud viirust vältivad lahendused ning neid ka märgisega «Siin on turvaline» turundavad.»
Uuringu järgi on altimad sisereise tegema needsamad inimesed, kes reisisid Eestis rohkem ka mullu suvel: nooremad vanusegrupid, kõrgema sissetulekuga inimesed ja eestlased.
Kaks kolmandikku arvab, et kulutab Eestis reisimisele tõenäoliselt sama palju kui mullu, 14 protsenti kulutab tõenäoliselt rohkem ja kümnendik vähem kui eelmisel suvel. Kümnendikul arvamus puudus.
Ööbimiskohana eelistab kolmandik reisikavatsusega inimestest tasuta ööbimist (tuttavate juures, suvilas jms), kolmandik on valmis kasutama erinevaid ööbimiskohti. Viiendik plaanib hotelli või spaahotelli, 6 protsenti puhkemaja, 3 protsenti külalistemaja või hostelit. 6 protsenti plaanib teha vaid ühepäevareise.
Kõige rohkem inimestest, kes tõenäoliselt ei tee sel suvel sisereise, tõi põhjuseks rahapuudust. Seda märkis kolmandik. Viiendik tõi välja viirusohtu, viiendik kehva tervist ja samuti viiendik välisreisi eelistamist.
Vähem nimetati põhjustena ka ajapuudust, vajadust kellegi eest kodus hoolitseda ning samuti seda, et Eestis reisimine ei huvita. Sealjuures nimetas sisereise mitte plaanivate inimeste seas eestlastest välisreiside eelistamist kümnendik, muudest rahvustest aga tervelt kolmandik.
Uurides välisreiside mõju sisereisidele, siis selgus, et pool vastanutest kavatseb küll tänavu võimaluse korral välismaale reisida, kuid Eestis reisimist mõjutab see väga vähe. Vaid 8 protsenti ütles, et kui võimalik, kavatsevad nad reisida välismaale ja seetõttu reisivad Eestis vähem kui eelmisel aastal samal ajal, st juunist detsembrini. 44 protsenti ütles, et kui võimalik, kavatsevad nad küll reisida välismaale, kuid see ei mõjuta Eestis reisimist. Kolmandik ei reisi tavaliselt nagunii välismaale ja viiendik ei osanud veel oma välisreiside plaanide kohta öelda.
Neljandik vastanutest peab tõenäoliseks sel aastal Läti või Leedu külastamist, 16 protsenti Soome ning kümnendik Venemaa, Valgevene või Ukraina külastamist, 7 protsenti Rootsi, Norra või Taani külastamist ja 17 protsenti muude Euroopa riikide külastamist.
