Väiksemad rahvusvahelised kaubavedajad vajavad tulevikus tegevusluba

BNS
Copy
Kaubik.
Kaubik. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis ministeeriumidele ja logistikasektorile kooskõlastamiseks eelnõu, millega muudetakse nelja seadust, et tagada kaubaveo sektoris võrdsem konkurents ning parandada teenuse kvaliteeti – väiksematele rahvusvahelistele kaubavedajatele tähendab see tulevikus kohustuslikku tegevusluba.

Kui seni on pidanud rahvusvahelise kaubaveoga tegelev ettevõtja võtma tegevusloa, kui veol kasutatav auto või autorong ületab 3,5-tonnist lubatud täismassi, siis muudatuse tulemusel peab seda tegema üle 2,5-tonnise lubatud täismassiga.

«Euroopa Liidus üha enam on hakanud levima ärimudel, kus alla 3,5 tonni kaaluvate kaubikutega konkureeritakse rahvusvahelisel kaubaveoturul koos suurte kaubaveokitega, kuna seni alla 3,5-tonnistele sõidukitele tegevusloa kohustus ei kehti. Edaspidi peab üle 2,5-tonnise täismassiga auto rahvusvahelist kaubavedu tegeval ettevõtjal olema tegevusluba ning auto kohta selle ärakiri, et tagada võrdne konkurents ning parandada teenuse kvaliteeti,» ütles Aas.

Muudatus puudutab peamiselt kaubikuid

Muudatus puudutab massi poolest peamiselt kaubikuid. Ühtlasi laieneb eelnõuga nii siseriiklike kui rahvusvaheliste vedude puhul rikkumiste ärahoidmise vastutus edaspidi kõikidele kaubaveo osapooltele: nii teenuse tellijale, vedajale kui ka vahendajale ehk ekspedeerijale.

Veo tellija peab jälgima, et ettevõte, kes pakub talle veoteenust, oleks ka vastavate õigustega ning omama tegevusluba. Eesti ettevõtjate puhul saab seda kontrollida majandustegevuse registrist, välismaa ettevõtete puhul tuleks see välja nõuda veoettevõttelt endalt või riiklikust avalikust registrist. Rikkumise korral võib saada karistada nii vedaja kui ka veo tellija.

Eelnõuga kohustatakse ka autoveosektoris tööandjat tagama Eestisse lähetatud sõidukijuhile kehtestatud minimaalsed töötingimused, kui need on soodsamad lähetatud töötaja koduriigis kohaldatavatest töötingimustest. Muudatus ei puuduta Eesti siseriiklikke vedajaid, kuid rahvusvahelisel veol on ka meie vedajatel kohustus järgida välismaal kehtestatud sõidukijuhtide lähetusnõudeid.

Tehnilise muudatusena liigutatakse veodokumendi mõiste liiklusseadusest autoveoseadusesse, antakse juurde täpsem mõiste seletus ning andmekoosseis, mis peab veodokumendis igal juhul kajastuma.

Eelnõuga muudetakse autoveoseadust, liiklusseadust, ühistranspordiseadust ja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust, mille tulemusel viiakse Eesti seadusandlus vastavusse Euroopa Liidu esimese liikuvuspaketiga.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles