Paari pontsaka valge pilvega taevas Chemi-Pharmi tootmis- ja kontorihoone kohal on sügavsinine nagu Navitrolla maal. Kahekorruseline maja taeva all ja otse Tallinna-Saku-Laagri maantee veeres ei ürita ilu kategoorias kõrgete laotustega kuidagi konkureerida, mõjub üsna tagasihoidlikuna. Kuid kui maailm peab koroonaviirusega sõda, pole see hoone siin midagi vähemat kui Eesti Pentagon.
Sisse saada pole niisama lihtne, sest ettevõtte asutaja ja juht dr Ruth Oltjer – valitud aastal 2012 aasta ettevõtjaks ja mullu aasta töösturiks – väga ei taha anda intervjuud, seda on häälestki tunda. Tal, ettevõtjal ja arstil, näib olevat mure seoses riskidega, mis võõraid oma ettevõttesse lubades kaasnevad, kahetsedes viitab ta korduvalt kehtestatud eeskirjadele, otsekui polekski need reeglid tema kui suurosaniku kinnitatud (70 protsenti ettevõttest kuulub Oltjerile, 30 protsenti Inglise ettevõttele Chemi-Pharm LTD), vaid potsatanud ümbrikus ta lauale kusagilt kõrgemalt poolt. Lõpuks lepime kohtumise kokku laupäevaks; päevaks, mil kontor teistest töötajatest tühi. Välisuks avaneb, desinfitseerin esimeses desopunktis käsi, kõnnin trepist üles ja juba ootab ees õrnalt sirelilillas kostüümis Oltjer, kes palub oma haldjalikul toonil taas käsi desinfitseerida. Pole ime, sest Chemi-Pharm tootis mullu kolossaalsetes kogustes kätepuhastusgeele; tootmist pumbati lühikese ajaga üles neli korda. Kuid nüüd on aina enam põhjust pöörata pilk firmanime teise poole ehk farmaatsia suunas.