Riigi rahakotti on kolme kuuga tekkinud 384-miljoniline auk

Rahakott. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Märtsi lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 1,3 protsendini SKTst ehk 384 miljoni euroni.

Võrreldes mulluse märtsi lõpu seisuga on tänavu seis siiski parem: mullu oli eelarvedefitsiit 26 miljonit eurot suurem, moodustades toona 1,5 protsenti SKTst. Rahandusministeeriumi teatel on positsioon paranenud tänu paremale maksulaekumisele.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütiku Margus Tähe sõnul parandas riigieelarvepositsiooni ka riigi maksete peatamine teise pensionisambasse ning suurenev kaupade ja teenuste müügitulu ning tulu varade müügist. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus märtsi lõpuks 8,9 protsendini ehk 159 miljoni euroni.

Töötukassa eelarve puudujääk on 2020. aasta kolme esimese kuuga võrreldes suurenenud 33,1 miljoni euro võrra – see tuleneb ligi 20 000 inimese võrra suurenenud töötute arvust, mis kasvatas töötuskindlustushüvitiste kulusid. Enamik puudujäägist tuleb töötasu toetusest Harju- ja Ida-Virumaa ettevõtetele.

Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 22,2 miljoni euro võrra riigieelarvest antud tegevustoetuse tõttu kompenseerimaks kriisieelsest tasemest väiksemat sotsiaalmaksu laekumist.

Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk on eelnevast aastast 15,7 miljonit eurot väiksem. Kulude kasv ületas tulude kasvu eelkõige investeeringute ning tööjõukulude osas.

Riigiasutuste kulud on kasvanud

Riigieelarveliste asutuste kogukulud kasvasid 2021. aasta märtsis eelneva aastaga võrreldes 914,9 miljonilt eurolt 930,7 miljoni euroni ehk 15,8 miljonit eurot. Kogukulude kasvu peapõhjuseks on kodumaiste toetuste kasv aastas 26,4 miljoni euro võrra ehk 6,1 protsenti, millele lisandub nii tööjõukulude kui ka investeeringute kasv ligikaudu 9 miljonit eurot aastas. Kogukulude kasvu vähendas välistoetuste vähenemine 25,2 miljonit eurot.

2021. aasta märtsis suurenesid riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud (kulud ilma välisvahendite ja edasiantud maksukuludeta), see kasv oli 582,4 miljonilt eurolt 634,5 miljoni euroni ehk 52 miljonit eurot mulluse märtsiga võrreldes. Kodumaistest toetustest suurenesid märtsis tegevustoetused 21 miljonit eurot, sotsiaaltoetused 8,4 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine 2,7 miljonit eurot.

Sotsiaaltoetuste kasvu taga on peamiselt vanaduspensionikulud, mida maksti rohkem 12,9 miljoni euro võrra. Tegevustoetuste kasvu põhjustab tervishoiukulude katteks ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks haigekassale makstav toetus, mittetöötava pensionäri ravikindlustuse kasv, kutsekoolide tegevustoetus ja Eesti korralise kuumakse suurenemine Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Riigieelarveliste asutuste investeeringud suurenesid 2020. aasta märtsiga võrreldes 8,9 miljonit eurot ehk 41,4 protsenti. Selle aasta suurte taristu-, õppehoonete ja kaitseinvesteeringute tõttu on esimese kolme kuu investeeringud suurenenud 26,4 miljonit eurot ehk 58,2 protsenti eelneva aasta sama ajaga võrreldes.

Majandamiskulud suurenesid märtsis 4,5 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti eelneva aasta sama ajaga võrreldes. Koroonaviiruse leviku piiramine ja kriisi mõjude leevendamine suurendas kulutusi tervishoiu- ja raviteenustele, mis kasvasid vastavalt 6,7 miljonit eurot ning 3,1 miljonit eurot eelmise märtsiga võrreldes.

Tööjõukulud suurenesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 8,8 miljonit eurot ehk 11,6 protsenti, millest üle poole võttis pensionieraldiste suurenemine 5,1 miljoni euro võrra. 

Mulluse märtsiga võrreldes on kasvanud riigieelarveliste asutuste töötajate arv, sest loodud on haridus- ja noorteamet ning rahapesu andmebüroo.