Sundmüügis kinnistu tuleb koos võlgnikuga

Sundmüügis ostetud kinnisvara tuleb pahatihti koos võlgnikuga Foto: SCANPIX

Sundmüügis ostetud kinnisvara tuleb pahatihti koos võlgnikuga ja kui võlgnik vabatahtlikult välja ei lähe on see ostja jaoks täiendav aja- ja närvikulu.
 

See on ka põhjus, miks reeglina keegi kohtutäituri käest turuhinnaga ostma ei tule. Keskmiselt peab kohtutäitur vara müügiks korraldadama pidevalt hinda langetades 5-6 enampakkumist. 

«Enampakkumise puhul on üks olulisi küsimusi arestimise juures hinna määramine. Seadus ütleb, et kui võlgnik ja sissenõudja hinna suhtes kokku lepivad, siis on see hind selline. Kui nad aga kokkulepet ei saavuta, määrab hinna kohtutäitur. See peaks olema antud hetke turuhind. Arestimisaktis märgitud hinnaga algab esimene enampakkumine,» selgitas Tallinna kohtutäitur Mati Kadak.

«Kui järgmine aasta tuleb juurde elektrooniline enampakkumine, võib olla läheb müük kiiremini ja huvilisi on rohkem,» lisas ta.

Viimastel aastatel on tõusnud õnnestunud kinnisvaratehingute arv. Menetlusse võetud hüpoteegiga tagatud nõue lõpetati 2011. aastal rahuldamisega 67 protsenti juhtudes ning 2010. aastal 43 protsenti juhtudest. 2008 oli vastav näitaja 27 protsenti ning 2009 vastavalt 33 protsenti.

Kadak lisas, et enampakkumistel osalevad erinevad ostuhuvilised – on neid, kes ostavad endale oma tarbeks, neid, kes ostavad kinnisvara investeeringuteks ning neid, kes ostavad selleks, et vaheltkasuga kunagi edasi müüa. «Praegu on tekkinud juurde huvilisi, kes tahavad oma vabad vahendid kinnisvarasse panna – seda seoses ažiotaažiga euro ümber.»