/nginx/o/2009/01/22/121088t1h5561.jpg)
Postimees.ee avaldab Swedbanki analüütik Annika Paabuti kommentaari:
Annika Paabut: Miks toob majanduskasv kaasa 10-protsendise töötuse?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni uus prognoos näeb järgmiseks aastaks Eestile ette juba väikest majanduskasvu, kuid samaaegselt kasvab töötus koguni ligi 10 protsendini. Millega on see selgitatav?
Aasta 2009 on Eestile ja ka teistele riikidele väga raske. Meie hinnangul peaks tulenevalt eeldusest, et Euroopa riikide majandused aasta lõpuks kosuvad, halvim 2010. aasta alguseks möödas olema.
Tööpuuduse kasv on siiani olnud ootuspärane - majandustsükli langusfaasis väheneb nii
vabade töökohtade kui ka olemasolevate töökohtade arv oluliselt. Tööpuudus reageeris Eestis majanduse aeglustumisele mõnevõrra hiljem kui oodatud ning seetõttu võib oletada, et tööturg on Eestis esialgu eeldatust mõnevõrra jäigem. On selge, et tööpuudus kasvab, kui majandusaktiivsus langeb.
Samas on majandusprotsessid inertsed ning seetõttu võtab muutuste kandumine tööturule aega. Kuid siinjuures tasub rõhutada, et selle näitaja suurus sõltub ka üldisest numbrist - st tegemist on osakaaluga tööealisest aktiivsest elanikkonnast ning kuna eelneval aastal vähenes mitteaktiivsus oluliselt, siis osutusid ka tööpuuduse näitajad väga madalaks.
Mitteaktiivsete, st tööd mitte otsivate ja mittetöötavate inimeste arv aga võib suureneda - näiteks eelpensionile ja pensionile suundujad, lapsehoolduspuhkusel olijad jt, mis omakorda kasvatab tööpuuduse määra.
Samas, kui majandusaktiivsus taas hoo sisse saab, ei reageeri tööturg sellele kohe.
See aasta on siinjuures määrava tähtsusega - mitmed ettevõtted kärbivad kulutusi ning suudavad seetõttu ka kehvemates majandustingimustes ellu jääda. Need, kes uute tingimustega kohaneda ei suuda, peavad tegevuse lõpetama. Kuna kodumaise turu kosumist lähiajal ei ole ette näha ning peamiste partnerriikide majandused peaksid selle aasta lõpupoole tõusule pöörduma, siis edukateks osutuvad välisturgudele orienteerunud ning kulusid kärpinud ettevõtted. See omakorda tähendab, et teatavat korrastumist on oodata ning seetõttu on oodata ka tööpuuduse kasvu, sest uusi töökohti lihtsalt ei looda ja olemasolevad ebaefektiivseks osutunud ettevõtetest lõpetavad tegevuse.
Uute ettevõtete loomine on aeganõudev protsess, kuna finantsturu usalduse taastumine võtab aega ning kodumaise nõudluse kiiret kasvu ei ole samuti alust oodata. Viimasele viitavad mitmed tarbijausalduse uuringud.