/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13767620t1h9db5.jpg)
Fossiilkütuste põletamisest tingitud süsihappegaasi emissioon langes Euroopa Liidus eelmisel aastal tänu koroonapandeemiale kümme protsenti, näitab statistikaameti Eurostat esialgne hinnang.
EL-i süsinikuemissioon elektritootmisest langes mullu kümme protsenti, Eesti parimate seas
Eurostat teatas reedel, et heitkogused langesid EL-i 27 liikmesriigis 2019. aastaga võrreldes, sest valitsused kehtestasid rangeid piiranguid koroonaviiruse ohjeldamiseks.
Kõige suurem oli langus Kreekas (18,7 protsenti), millele järgenesid Eesti 18,1, Luksemburg 17,9, Hispaania 16,2 ja Taani 14,8 protsendiga. Kõige vähem tõi pandeemia keskkonnale kasu Maltal, Ungaris, Iirimaal ja Leedus, kus emissioon kahanes vastavalt 1, 1,7 ja 2,6 protsenti.
«Suurim oli langus igat tüüpi söe vallas. Peaaegu kõigis liikmesriikides langes ka nafta- ja naftasaaduste kasutamine, aga maagaasi tarbimine kahanes vaid 15 liikmesriigis ning kasvas või jäi samaks 12-s,» teatas Eurostat.
Energiatarbimine annab EL-is umbes 75 protsenti kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest. Selle kogust mõjutavad mitmesugused tegurid nagu majanduskasv, transport ja tööstus.
EL on võtnud Euroopa rohelise leppega kohustuseks kärpida kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55 protsendi võrra 1990. aasta tasemest. Sajandi keskpaigaks loodetakse saavutada kliimaneutraalsus.