/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/03/14/11865106t1h7cb1.jpg)
Eesti taristuehituse liidu teatel jääb värske riigieelarve strateegia kohaselt riigiteede arendamiseks ja heal tasemel säilitamiseks järgmise nelja aastaga puudu 689 miljonit eurot.
Taristuehituse liit kritiseerib RESi: korralikest riigiteedest jääb puudu 700 miljonit
Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul plaanib riik teehoiu valdkonda 2022.–2025. aastal 113 miljoni euro mahus kärpida.
«Kui teede tehnokeskus prognoosis, et teedevõrgu arendusvõlg jõuab 2030. aastaks ligi 2,2 miljardi euroni, siis uue eelarve valguses on seis veel hullem. Juba praegu on teede remondivõlg üle 700 miljoni euro ja see arvestus isegi ei hõlma kohalikke teid, mille olukord on kõige viletsam ja käib järjest alla,» märkis Trei pressiteates.
«Mitte ainult neljarealised teed, vaid ka kohalik teedevõrk vajab hädasti kaasajastamist. Kohalike ja kõrvalteede metsikule mahajäämusele juhtis eelmisel nädalal tähelepanu ka TTÜ logistikaprofessor Dago Antov,» lisas Trei.
Trei hinnangul ei võimalda praegu plaanitud rahastuse tase isegi olemasolevaid teid säilitada ja remondivõlg suureneb veelgi, arendamisest rääkimata.
Liidu tegevjuhi sõnul on tänavuse aasta riigiteede säilitamine ja arendamine minimaalse programmiga kaetud, aga järgmistel aastatel kukub rahastamine kivina. «Sisuliselt tähendab see täielikku seisakut,» ütles ta.
«Meie naaberriikide taristu on selgelt paremas seisus. Maailma Majandusfoorumi viimase aruande kohaselt on Eesti konkurentsivõime üks nõrgemaid kohti just kehv taristu – meist on selles osas selgelt ees nii Leedu, Poola kui ka kasvõi Ungari, rääkimata Põhjamaadest,» möönis Trei.
«Seetõttu peaks riik praegu tulevikule mõeldes just rohkem investeerima, mitte aga vahendid külmutama,» ütles ta.