Keskpank: Eesti vajab arutelu maksusüsteemi üle

Rasmus Kattai. Foto: Eesti Pank

• Järgmise aasta puudujääk on riigi eelarvestrateegias üle 1,1 miljardi euro.
• Tulude ja kulude vahele laiutavast lõhest lahti saamine eeldab muutust eelarves.
• Eesti riigi abi on pandeemiast üle saamisel on olnud üks Euroopa väiksemaid.

Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai ütles ütles intervjuus Postimehele, et maksudebatt on vältimatu, sest riigi kulutused ületavad juba pikka aega tulusid.

Kui erandlik on Eesti valitsuse 60miljoniline kärbe teiste euroala valitsuste tegevuse taustal?

Iga euroala riik otsustab eelarve üle vastavalt siseriiklikele tingimustele ja vajadusele. Eesti valitsemissektori eelarve on puudujäägis kahel põhjusel: kriisi tõttu ja kriisieelsest ajast päritud püsiva vahe tõttu tuludes ja kuludes. Järgmisel aastal pole enam vajadust erasektorit täiendavalt riigi vahenditest toetada, st kriisikulud on selleks ajaks tehtud ning päevakorral on küsimus, kuidas viia kulud tuludega vastavusse kriisivälisel ajal.

Paraku on see enama kui 60 miljoni euro küsimus, sest järgmise aasta puudujääk on riigi eelarvestrateegias üle 1,1 miljardi euro ning üle ühe miljardi euro ka 2023. aastal, mil majandus on tagasi tavaoludes ja võlakoormat mitte suurendav valitsus peaks ideaalis sellele vastama tasakaalus eelarvega. Euroopa Liidu riikide stabiilsusprogrammidest ilmneb, et umbes pooled riikidest kavandavad järgmiseks aastaks 3% suurust või sellest isegi väiksemat eelarvepuudujääki, Eesti eesmärk on aga 3,8% ning paranemise samm on väikseimate seas hoolimata sellest, et kriis on Eesti majandust rõhunud vähem kui mujal Euroopas.

Missugune on mujal euroalal suhtumine eelarve tasakaalu saavutamise suunal? Mis te ütlete väite kohta, et eelarve tasakaalu püüdlemise aeg on euroliidus pöördumatult läbi?

Stabiilne ja jätkusuutlik riigirahandus on oluline tingimus rahaliidu tõrgeteta toimimiseks. Koroonakriis on üleilmselt suurendanud vajadust riigipoolse toe järele ning see avaldub eelarvepuudujäägis. Seekordne majanduslik kahju on Euroopas viimaste aastakümnete suurim, ületades ka suure finantskriisi aegset tosin aastat tagasi. Kriisi suuruse tõttu võivad Euroopa Liidu riigid ajutiselt ja erandkorras puudujäägiga varem kokku lepitud piiridest väljuda, kuid on tõsi, et mida sügavam on eelarve puudujääk, seda kauem toimub üldjuhul ka sellest väljumine, sest riigi kulutuste tagasi hoidmine pidurdab majanduskasvu.

Eesti valitsussektori võlakoormus kasvab kiiresti, mis te ütlete eelolevate aastate eelarve tasakaalu kohta? Kas selline kasv on põhjendatud?

Eesti riigi võlakoormus suureneb kriisi leevendamiseks vajalike lisakulude tõttu, ent sisuline probleem tekkis juba enne kriisi, mil vaatamata majanduslikus mõttes headele aegadele kasvasid kulud kiiremini kui tulud. Tulude ja kulude vahele laiutavast lõhest lahti saamine ja võlakoorma kasvu peatamine eeldab põhimõttelist muutust riigi eelarvepoliitikas.

Maksukoormus kahaneb kiiresti. Mis võimalused on uute maksude kehtestamiseks?

Maksudebatt on juba lähitulevikus ilmselt vältimatu, sest juba aastaid ei kata maksutulud riigi poolt tehtavaid kulutusi. Juhul kui soovime vältida laenukoorma suurenemist või riigi poolt pakutavate teenuste vähendamist, tuleb leida ühiskondlik konsensus selle osas, millise maksusüsteemiga edasi minna. Kui arvestada seda, et märkimisväärne osa riigi kuludest on rahastatud Euroopa Liidu fondidest, siis nende kahanemine veidi kaugemas tulevikus suurendab vajadust maksusüsteemi ajakohastamiseks veelgi.

Mis on need hoovad, mida võiks valitsus rakendada, et hakkama saada järjest väheneva töökäte hulgaga?

Ühest küljest saab öelda, et majanduse edukuse ja elanike heaolu seisukohalt pole esmajärgus oluline töötajate hulk vaid see, millistes valdkondades inimesed töötavad ning kui suur on nende poolt loodav lisandväärtus – see on küsimus targast ja konkurentsivõimelisest tootmisest. Riigi rolliks selle juures on sellise majanduskeskkonna loomine, mis soodustaks lisaks digi- ja rohesuunale ka innovatsiooni ja koostööd, sealjuures on raske ette kujutada edasist majandusedu ilma väljastpoolt Eestit siia tulevate tipptasemel tegijateta. Teisest küljest saab tööealiste inimeste hulga vähenemine probleemiks riigi sotsiaalkulude, ennekõike riiklike pensionide maksmisel, sest pensionieas inimeste osakaal ühiskonnas on suurenemas. Paraku jõustunud teise pensionisamba reform ainult süvendab eelseisvat probleemi ning sellele tuleks riigi poolt leida lahendus.

Kas selle kohta on hinnanguid, et mis mahus Eestis ja euroalal on valitsused eelarvest pidanud tegema kulutusi pandeemiast jagu saamiseks?

Vajadus riigi toe järele on seotud pandeemia ulatusega. Eesti eelarveline abi on olnud üks Euroopa väiksemaid, ent pandeemia majanduslik mõju on õnneks samuti olnud üks pisemaid. Eelmisel aastal kahanes Eesti majandus vähem kui 3%, mis oli üks väiksemaid langusi, samal ajal kui paljudes teistes riikides oli langus valitsuse suuremast sekkumisest hoolimata 2-3 korda sügavam.