Iga kahekümnes kinnistu müüakse sundkorras
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aastal sõlmiti kohtutäiturite korraldatud enampakkumisel 4,8 protsenti kõikidest kinnisvaratehingutest.
2011. aastal toimus Eesti kinnisvaraturul kokku 32 496 ostu-müügitehingut koguväärtusega 1,545 miljardit eurot.
Kohtutäiturid lõpetasid rahuldamisega samal perioodil 1583 hüpoteegiga tagatud nõuet statistilises koguväärtuses 168 miljonit eurot.
Ehk siis kohtutäiturite korraldatud enampakkumistel sõlmiti 4,8 protsenti mainitud aasta kinnisvaratehingutest. 2010. aastal tegid täiturid siinsel kinnisvaraturul 3,2 protsenti tehingutest ning 2009 aastal 2,7 protsenti tehingutest.
Viimastel aastatel pidevalt paranenud õnnestunud müügitehingute hulk, mullu ulatus see umbes kahe kolmandikuni menetlusse võetud nõuetest.
«Võrreldes kuue aasta taguse ajaga on kohtutäiturite kaudu sundmüüki mineva kinnisvara hulk aasta-aastalt hüppeliselt kasvanud, saavutades mõningase stabiilse taseme 2009. aastal. Olles toona tõusnud enam kui 2200 varamüügini, on see suurusjärk praeguseni püsinud,» lausus Tallinna kohtutäitur Mati Kadak.
«Majanduse kasvades ilmselt kohtutäituritele suunatud hüpoteekidega tagatud nõuete arv hakkab vähenema. Seega on need numbrid ikkagi otseselt seotud inimeste elu-oluga.»
Rahaliselt täiturite vahendusel teostatud tehingute väärtust mõõta on keerulisem ning menetlusse võetud nõuete rahuldamise summa on pigem statistiline kui reaalne näitaja. Rahaliselt on võlausaldajad tõenäoliselt saanud umbes 30-50 protsenti sellest, mis on statistikas kirjas.
Keskmiselt tuleb vara müügiks korraldada pidevalt hinda langetades 5-6 enampakkumist.