/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)
/nginx/o/2021/05/06/13764827t1h8ecd.jpg)
Põhjamaades levivad keskkonnasõbralikud elektriajamiga veesõidukid järjest laiemalt ning on hakanud tekkima puudus kohtadest, kus neid laadida saaks. Väidetavalt maailma esimene akupaatide kiirlaadija avati Lääne-Norras Vestlandis.
Norras Florø sadamas avati esimene elektripaatide kiirlaadija
152 kilovatise võimsusega superlaadija paigaldas Florø sadamasse Norra energiaettevõte Sogn og Fjordane Energi ning uue laadija esimeseks kliendiks oli Norra elektriliste paadimootorite tootja Evoy reisipaat.
/nginx/o/2021/05/06/13764906t1hb7c4.jpg)
Elektrimootoritega veesõidukid on suutelised täitma rannalähedasel merel mitmesuguseid ülesandeid ning Skandinaaviamaades kasutatakse akutoitel veesõidukeid ka lühemate liinide reisi- ja parvlaevadena, kuid tänase tehnoloogia juures on akude mahutavuse ja kaalu tõttu piiratud kas elektripaatide kiirus või sõiduulatus.
Veetakistuse tõttu vajavad paadid ja laevad maismaasõidukitest oluliselt rohkem energiat ning täiskäigul ehk kiirustel 20 ja rohkem sõlme peavad elektripaatide akud vastu vaid tunni või poolteist. Rahulikumal kiirusel 5-7 sõlme jätkub akudes voolu ka kuueks või enamaks tunniks, kuid sõidukaugus jääb enamvähem samaks, kui täiskäigul aku tühjaks kihutades: ligikaudu 30 meremiili. Avamere rasketesse oludesse ning pikemate vahemaade ületamiseks tänased elektripaadilahendused seega veel ei sobi, kuid Norra fjordide lühikeste vahemaade juures võivad need vägagi praktiliseks osutuda.